Vaidlus Lennusadama kunagise hõivajaga läheb riigile kulukaks ({{commentsTotal}})

Fotomeenutus aastast 2004, mil toonane justiitsminister Ken-Marti Vaher ja kohtutäitur Arvi Pink (vasakul) tegid ringkäigu Lennusadamas, kus tuvastasid ebaseaduslikult rajatud ehitised.
Fotomeenutus aastast 2004, mil toonane justiitsminister Ken-Marti Vaher ja kohtutäitur Arvi Pink (vasakul) tegid ringkäigu Lennusadamas, kus tuvastasid ebaseaduslikult rajatud ehitised. Autor/allikas: Eesti Meedia/Scanpix

Valitsus plaanib reservist eraldada 810 450 eurot, et justiitsministeerium saaks Eesti riiki esindada arbitraaživaidluses Aleksander Rotko ettevõttega ELA USA Inc, mis nõuab riigilt 150 miljoni dollari hüvitamist.

Kuigi riigikohtu otsusest, mis mõistis Lennusadama maa ja ehitised riigi kasuks välja, möödub juba tosin aastat, pole vaidlus lõplikku punkti saanud.

Tänavu aprillis esitas ELA USA Inc Eesti riigile teate vahekohtumentluse alustamisest, mis tugineb 1997. aastal USA ja Eesti vahel sõlmitud investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingule.

Kahjustava sündmusena tõigi hageja välja perioodi 1997-2006, mil toimusid Lennusadama ja selle maa-alaga seotud õiguslikud vaidlused. Kohtuvaidluse lõpptulemina tagastati Lennusadam toona riigile.

Nimelt toimusid eelnimetatud aastatel siseriiklikud kohtuvaidlused Lennusadama maa-ala ebaseaduslike valdajate ning riigi vahel.

Hageja väidab, et investeeris Lennusadama arendamisse miljoneid dollareid ja heidab riigile ette, et tema ette võetud meetmed kahjustasid investeeringuid.

Eesti riigi vastu esitatud kahju hüvitamise nõue on vähemalt 150 miljonit dollarit (100 miljonit dollarit varalise kahju hüvitamiseks, 50 miljonit dollarit mittevaralise kahju hüvitamiseks). Lisaks nõuab hageja viivise jm võimalike maksude tasumist ja kõigi vahekohtumenetluse kulude hüvitamist.

Justiitsministeerium sõlmis tänavu juulis lepingu advokaadibürooga Ellex Raidla eeldatava maksumusega 660 000 eurot. Vahekohtule peab Eesti riik maksma 150 000 deposiiti.

Valitsus arutas vaidluse käiku tänavu juunis ja kohustas justiitsministeeriumi Eesti riiki esindama, lubades katta kulud valitsuse reservist. Nii küsibki rahandusministeerium valitsuselt 810 000 euro eraldamist justiitsministeeriumile.

Riik nõudis alates 1997. aastast Lennusadama ehitiste ja rajatiste omandiõiguse tunnistamist ning nende väljanõudmist Rotkoga seotud ettevõtete B&E, Verest ja Agrin Partion valdusest [nüüd koondatud emafirma ELA USA Inc nõude alla]. Ennast sadama omanikeks pidanud firmad püüdsid kohtuvaidlusi aastaid venitada.

Justiitsministeeriumi hinnangul võltsis sadamas tegutsenud firma lepingut, millega väidetavalt omandas 1990. aastal sadama hooned Nõukogude sõjaväelt.

Samuti puudusid andmed lepingujärgsete arvelduste tegemise kohta. Lepingut ei vormistatud ümber ka kaitseministeeriumis, nagu nägi ette valitsuse 1992. aasta määrus.

Pärast aastatepikkust kohtuvaidlust Eesti riigi ja end Lennusadama omanikeks pidavate Rotko firmade vahel tunnistas kohus 2005. aastal sadama omanikuks riigi. Rotko kaebas küll otsuse riigikohtusse edasi, kuid seda menetlusse ei võetud. Kohtuprotsessil leidis riigi esindaja kinnitusel tõendamist fakt, et krundid saadi pahauskselt ehk siis valdajad pidid olema teadlikud tehingu ebaseaduslikkusest.

Pärast vaidlust alustas Eesti riik Rotko sõnul kriminaalmenetlust tema ja temaga koos äri ajanud abikaasa Olga Kotova suhtes Lennusadama ala kahjustamise tõttu. 2007. aastal esitas Eesti Euroopa vahistamismääruse Rotko ja Kotova kinnipidamiseks.

Üheksa aastat hiljem 2016. aasta 8. augustil peeti Soomes Kotova kinni ja anti 23. septembril Eestile välja, kus ta jäi vahi alla. Sama aasta 8. detsembril lõpetas Rotko andmetel Põhja prefektuur tema vastu kriminaalasja. Järgmise ehk 2017. aasta 1. augustil saatis Rotko esimese kirja teatega investorvaidluse kohta.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: