Tegelike kasusaajate esitamata jätmisest tõenäoliselt midagi ei juhtu ({{commentsTotal}})

Äriregister.
Äriregister. Autor/allikas: ERR

Kuigi enamik ettevõtteid on tähtajaks esitanud andmed oma tegelike kasusaajate kohta, siis need, kes seda senini teinud ei ole, või on esitanud valeandmeid, mingeid erilisi sanktsioone tõenäoliselt kartma ei pea.

Esmalt puuduvad hetkel Eesti õiguses võimalused tegelike kasusaajaid esitama jätnute karistamiseks.

Selline võimalus peaks tekkima tuleval aastal, ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu. Siis peaks tekkima politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroole ning finantsinspektsioonile õigus menetleda väärteona tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist.

"Mis puudutab võimalikke valeandmeid, siis sarnaselt näiteks majandusaasta aruannetega ei ole ka siin eraldi lauskontrolli ette nähtud. Muudatuse eesmärgiks oli eelkõige meie majanduskeskkonna ausamaks ja läbipaistvamaks muutmine läbi selle, et huvitatud osapooltel, võimalikel koostööpartneritel ja ka avalikkusel oleks võimalik aru saada, kes mingi ettevõtte või ühingu tegelikud kasusaajad on," rääkis Heinapuu.

Politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo hinnangul pole kuigi tõenäoline, et andmete esitamata jätjaid suures hulgas karistama hakatakse.

"Tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmise väärteokaristuse eelduseks on see, et andmete esitamata jätmine või valeandmete esitamine toob kaasa olukorra, kus teenusepakkuja ei suuda seetõttu täita tegeliku kasusaaja tuvastamise kohustust," ütles keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand.

"Seega väärteomenetluste alustamisel ja läbiviimisel tuleb politsei- ja piirivalveametil esmalt lähtuda kohustatud isikute poolt esitatavast sellekohasest infost ning hinnata, kas andmete mitteesitamine toob selle tagajärje kaasa," märkis Reimand. "Eeldada võib, et need juriidilised isikud, kes reaalset Eestis tegutsevad ning finantsteenuseid kasutada soovivad, ikkagi valdavas osas oma kohustused täidavad ning kohustuse täitmata jätmine hulgaliselt väärteomenetlusi endaga kaasa ei too."

Finantsinspektsiooni jaoks midagi tegelike kasusaajate avalikustamisega ei muutu.

Finantsinspektsiooni järelevalve subjektid on Eestis tegutsevad finants- ja krediidiasutused, mille tegelikud kasusaajad on inspektsioonile niigi teada, ütles finantsinspektsiooni pressiesindaja Piret Lakson. Ilma tegelike kasusaajate avalikustamiseta inspektsioon tegevuslubasid ei väljasta. Teiste ettevõtete puhul finantsinspektsioon järelevalvet ei teosta, mistõttu neid ka kuidagi trahvima ei hakka.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite tööd tegelike kasusaajate deklareerimine või deklareerimata jätmine ei muuda. Nende jaoks on sellel informatiivne väärtus. Kui näiteks võlgnik on deklareeritud mõne ettevõtte tegelikuks kasusaajaks, siis see ei tähenda, et kohtutäiturid või pankrotihaldurid saaksid kehtiva seadusandluse alusel mingit vara arestida, ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Mati Kadak.

Varsti ülevõetava Euroopa Liidu viienda rahapesu vastase direktiivi kohaselt tekib lisaks kohustatud isikutel, nagu näiteks pankadel või notaritel, kohustus hakata juhtumipõhiselt teatama kahtlustest, et registris on avaldatud valeandmeid.

"Küll aga on juba praeguseks meieni jõudnud mitmed juhtumid, kus ettevõtte väidetavatel omanikel pole aimugi, kes ettevõtte taga tegelikult seisavad. Sellise info edastame jooksvalt asjakohastele asutustele," märkis Heinapuu.

Samas on tulevikus oodata, et tegelike kasusaajate märkimisega seonduvad nõuded karmistuvad ja see hakkab suuremat rolli mängima. Euroopa Liidu viienda rahapesu tõkestamise direktiivi nõuded tuleb Eesti seadustesse kirjutada hiljemalt 2020. aastaks. Kontrollimehhanismi kujundamisega Eesti õiguses on rahandusministeeriumil kavas alustada järgmisel aastal.

Kurioossena on täna kehtiva seaduse alusel võimalik ka ettevõtte tegelikuks kasusaajaks märkida inimene, kes ettevõttega kuidagi seotud ei ole, ka selle inimese tahte vastaselt.

Kui inimene ei taha olla märgitud tegelikuks kasusaajaks, siis peaks ta pöörduma ettevõtte poole, et viimane selle ära muudaks. Kui ettevõte keeldub seda tegemast, ei ole palju ette võtta. Ainus, mida on võimalik teha, on kohtusse pöörduda nõudmaks ebaõigelt tegeliku kasusaajana üles antuna tekkinud kahju hüvitamist.

Lähtuvalt kehtivast seadusest pidid juriidilised isikud 30. oktoobriks esitama oma tegelikud kasusaajad. Ühinguid, kes peaksid tegelike kasusaajate kohta andmed esitama, on ligikaudu 215 000, nende hulgas ligikaudu 186 000 osaühingut ja 21 000 mittetulundusühingut. Tähtajaks esitas andmed 124 000 ühingut, sealhulgas 108 000 osaühingut ja 13 000 mittetulundusühingut ehk ligi 60 protsenti.

Ühingu juhatus peaks hoidma tegelike kasusaajate andmed ajakohasena ehk esitama värskendatud andmed 30 päeva jooksul pärast tegelike kasusaajate muutumist. Samuti kinnitab iga ühing oma tegelike kasusaajate andmed iga esitatava majandusaasta aruandega.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: