"Sõjaväekohut või nagu me Eestis kavatseme luua riigikaitsekohut, oleks vaja esmalt sellepärast, et kohtu olemasolu iseenesest aitab kaasa distsipliinile kaitseväes. See on osa kaitseväe valmidusest ja kultuurist, ilma milleta ei ole riigikaitsesüsteem täiuslik," rääkis Vikerraadio saates Uudis+ endine kaitseväe juhataja, riigikogu riigikaitsekomisjoni liige Johannes Kert.

Kerdi sõnul ei pea ta silmas ainult kohtu institutsiooni, vaid ka sellele eelnevat uurimissüsteemi.

"Vastavat prokuratuuri osakonda ja vastavaid advokaate, kes on saanud vastava ettevalmistuse. See on terve kompleks küsimusi, mis vajaks lahendamist. Järgmisel aastal toimub esimene õppus riigikaitse kohtule, kus püütakse lahendada erinevaid stsenaariume," selgitas Kert.

Kert tõi näite Ukrainast, kus neli aastat enne sõja puhkemist oli tribunal kinni pandud ja riigikaitselised kuriteod antud tsiviilkohtu otsustada.

"Esimene probleem oli Ukrainas see, et mobilisatsioon kulges äärmise segadusega ja tsiviilkohtute praktika, mis kohaldus desertööridele ja mitteilmunutele, oli väga erinev. Alates rahatrahvist kuni seitsme-kaheksa aasta pikkuse vabaduse kaotuseni. Praktika ebaühtlus ja tsiviilkohtute aeglus tekitasid pikka aega kestnud segaduse. Riigikaitse kohtu üks ülesandeid olla operatiivne," sõnas Kert, ke son ka Ukraina toetusrühma esimees parlamendis.

Kerdi sõnul tekitas samade kuritegude puhul erinev kohtupraktika Ukrainas ka palju ebaõiglustunnet ning seda nii ühiskonnas kui ka ohvitserkonnas. Kert selgitas ka, millised peaksid olema Eesti riiigikaitsekohtu pädevus ja erinevus tsiviilkohtust.

"Need kohtunikud peaksid olema riigikaitseliselt ette valmistatud. Nad ei pea olema tegevteenistuse ohvitserid. Ka kaasistujad peaksid olema väga pädevad. Ka süüdistuse esitaja peaks olema korraliku sõjaväelise tagapõhjaga."

Kerdi arvates ei peaks riigikaitsekohut looma eraldi allasutusena kaitseministeeriumi alla.

"See pole mõistlik. See peaks toimima Eesti kohtu ühe osana, erikohtuna. Riigikaitse kohtunikud võiksid olla samal tsiviilkohtunikud, kellele on antud vastav ettevalmistus ja kes vastavalt vajadusele panevad pähe teise mütsi, s.t riigikaitse kohtuniku mütsi ning kes otsustavad riigikaitse alaste kuritegude üle."

Kerdi sõnul tuleb riigikaitsekohus luua juba rahu ajal, et anda kohtunikele vajalikku praktikat.

"Esiteks, kui meil rahuajal selline institutsioon puudub, jääb meil tegemata suur osa preventiivset tööd. Näiteks mobilisatsiooni ajal võib täna kõne alla tulla osalise mobilisatsiooni läbi viimine, kus sõjaseisukorda välja ei kuulutata. Aga meil teklib olukord, kus tuleb riigikaitselisi õigusrikkumisi lahendada. Teiseks, kui me rahu ajal ei anna praktikaid, siis ainult teoreetiliselt mõeldud asjad ei lähe kriisi ja sõja olukorras tööle. Tekib suur segadus, mida meil vaja pole."

Kerdi sõnul on üheks teemaks rahuaegsed täiendõppekogunemised, kus kaitsevägi suhtub mõistvalt inimeste põhjendatud vajadusse olla õppuste ajal kusagil mujal.

"Hiljutisel õppusel ütles kaitsevägi umbes 300 inimesele, kes helistasid ja ütlesid, et nad ei saa õppusele tulla, et jääge koju. Aga siin on mitmeid, kes läbi aastate on näidanud üles ignorantsust oma riigikaitseliste kohustuste ees. Ja neid peaks käsitlema juba riigikaitsekohus."

Kert ütles, et riigikaitsekomisjonis toetavad eraldi riigikaitsekohtu loomist selle reformierakondlased liikmed Ants Laaneots, Madis Milling ja tema ise. Lisaks Vabaerakonna saadik Ain Lutsepp.

"Sotsialistide poolt pole see mõte leidnud toetust, aga meil pole läinud ka otsustamiseks."

Kert tunnistas ka, et teemat on arutatud ka justiitsministeeriumi ja kaitseministeeriumi ametnikega, kellest esimesed on pigem ettepaneku vastu ja teised äraootaval seisukohal.

"Ma tõin Eestisse artiklitekogumiku Ukraina kogemusest, kust saab hea ülevaate, milline on sõdivas riigis vajadus vastava institutsiooni järele. Seal on toodud väga palju näiteid, mis juhtub, kui asjaga ei tegeleta," rääkis Kert.

Kerdi sõnul toetab riigikaitsekohtu ideed tuliselt Eesti Rservohvitsride Kogu.