Sõjaväekohtu loomiseks pole poliitilist toetust ({{commentsTotal}})

Sõjaväepolitsei.
Sõjaväepolitsei. Autor/allikas: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

Justiitsministeerium ei pea mõistlikuks endise kaitseväe juhataja Johannes Kerdi väljakäidud mõtet luua Eestis sõjaväekohus, samuti ei toeta seda ideed endine kaitseminister Margus Tsahkna ja riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso.

"Ma usun, et praegu me ei taha minna nii kaugele, et me teeksime sõjakohtu süsteemi, mis kogu aeg töötaks. Et üks kõik, mis küsimus siis puudutaks kaitseväge või kaitseväelast, et siis hakataks tema üle kohut mõistma sõjaväekohtus. Ma arvan, et see ei ole praegu selle diskussiooni objekt," ütles sotsiaaldemokraatlikku erakonda kuuluv Hanso, kes on olnud ka kaitseministri kohal.

Samuti kaitseministri ametit pidanud Margus Tsahkna usub samuti, et rahuajal sõjaväekohust pigem tarvis ei ole. Küll aga tasub tema sõnul kaalumist sõjaväekohutu loomine, mis käivituks alles kriisi puhkedes.

"Kindlasti on vaja koolitada terve plejaad kohtunikke, kes oleks niiöelda need sõjaaja kohtunikud ja kes spetsiifiliselt oskaksid ja suudaksid neid ülesandeid täita siis, kui on kriisiaeg. Võib-olla siis on see süsteem võimeline käivituma ja siis see peabki olema kiirema ja efektiivsema otsustuskorraga. Selle poolega ma olen küll nõus," rääkis erakonnaga Eesti 200 ühinenud Tsahkna.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler Kai Härmand ütles, et kohtunikud võiksid üha enam spetsialiseeruda.

"Meil on kohtunikud, kes on spetsialiseerunud alaealiste kuritegudele või intellektuaalse omandi vaidlustele. Ja samamoodi oleme me lähenenud ka sõjakohtute teemale. Ehk oluline ei ole siin mitte eraldi institutsioon, vaid see, et meil on olemas inimesed, kes käivad koolitustel, aga samal ajal on nad täiesti tavalised kohtunikud," rääkis Härmand.

Kai Härmand lisas, et kohtunik ei pea ühtegi valdkonda lõpuni tundma vaid tema puhul on oluline just juristiharidus.

"Kohtunik ei pea olema arstiharidusega, et ravikvaliteedi juhtumeid lahendada. Nende erialane teadmine, kui see vajadus tekib, saab tulla läbi ekspertide või läbi eksperttunnistajate," rääkis Härmand.

Ühtlasi ei usu Kai Härmand, et sõjaväekohust ka kriisi ajal tarvis läheks, kuna kohtupidamise dünaamika muutuda ei tohiks.

Kui Johannes Kert usub, et sõjaväekohus võiks olla kaheastmeline, ehk tribunalile järgneks riigikohus, siis Kai Härmand peab oluliseks õigussüsteemi järjepidevust. Härmandi sõnul toetab sõjaväekohtust hoidumist ka rahvusvaheline praktika.

"Rahvusvaheline liikumine on pigem suunas, et loobutakse eraldi sõjakohtust. Need on kas väga suurtes riikides, kus neid probleeme on tõesti palju. Või on need sellised riigid, mille puhul võib tekkida küsimus nende demokraatlikkuses," ütles Härmand.

"Sõjaväekohut või nagu me Eestis kavatseme luua riigikaitsekohut, oleks vaja esmalt sellepärast, et kohtu olemasolu iseenesest aitab kaasa distsipliinile kaitseväes. See on osa kaitseväe valmidusest ja kultuurist, ilma milleta ei ole riigikaitsesüsteem täiuslik," rääkis Vikerraadio saates Uudis+ endine kaitseväe juhataja, Reformierakonda kuuluv Johannes Kert.

Kert ütles, et riigikaitsekomisjonis toetavad eraldi riigikaitsekohtu loomist selle reformierakondlased liikmed Ants Laaneots, Madis Milling ja tema ise. Lisaks Vabaerakonna saadik Ain Lutsepp.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: