Sõjaväeluurele voli juurde – öökull saaks pikemad tiivad ({{commentsTotal}})

Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonelleitnant Margo Grosberg
Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonelleitnant Margo Grosberg Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Parlamendi riigikaitsekomisjon ja julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, samuti kaitseministeerium toetavad kaitseväe luurekeskusele suuremate võimaluste andmist, et sõjaväeluure saaks paremini hinnata kaitseväelaste usaldusväärsust ja märgata võimalikke ohuolukordi.

See tähendab, et sõjaväeluurele, kelle embleemiks on öökull, kasvaksid pikemad tiivad. Täna on neil õigus teha kaitseväelasteks või kaitseväe tsiviilametnikeks pürgijatele vaid pealiskaudset taustakontrolli, mis tugineb avalikele allikatele. Kaitseministeeriumis valminud seadusemuudatuse eelnõu annaks sõjaväeluurajatele õiguse süvendatud taustakontrolliks – ka näiteks varjatud jälgimiseks, konspiratsioonivõtete kasutamiseks, isiku varjatud tuvastamiseks.  
 
Parlamendipoliitikud: me ei räägi uuest vastuluurest

Siseministeerium on selle plaani suhtes ebalev, et mitte öelda kahtlustav.  Asekantsler Raivo Küüt kaitses Eesti Päevalehes kaitsepolitsei kui vastuluure tegevusruumi. Ta tõdes, et kaitseväega seotud inimeste seotust välisriigi luureorganiga saab kontrollida vaid pikemaajalise info kogumise ja analüüsi teel, mille kompetents ja õigused on kapol: "Seni on kaitsepolitseiamet saanud väga hästi oma ülesandega hakkama ja me ei näe põhjust, miks peaks seda muutma hakkama."
 
Küüdile oponeerib parlamendi riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso (SDE). "Kaitseväe taustakontrolli [praegused] võimalused ei vasta vajadustele," ütleb Hanso, kes oli aastatel 2015-2016 kaitseminister. "Kaitsevägi peab need võimalused saama. Jutud, et nii luuakse varjatult uus julgeolekuasutus ei vasta tõele ja kaitseväele ei anta vastuluure ülesandeid."
 
Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjon ja riigikaitsekomisjon on juba kord arutanud sõjaväeluurele kaitseväe inimeste ja objektide kontrollimiseks suuremate õiguste andmist, novembris toimub kahe komisjoni järgmine ühisistung.
 
Julgeolekuasutuste erikomisjoni esimees Raivo Aeg (Isamaa), kes on juhtinud nii politseiametit kui ka kaitsepolitseid, rahustab sõjaväeluure tugevdamise oponente: "Tegemist on sisekontrollilise abinõuga, mitte uue vastuluure loomisega, millest pole keegi kunagi rääkinud."
 
Aegi sõnul on riigikogu komisjonid jõudnud mõistmisele, et kui riik on andnud kaitseväele luurelise ülesande, ei saa sellesse kahtlusega suhtuda. "Peame andma neile ka võimalused, et nad saaksid oma tööd võimalikult hästi teha," ütleb ta, lootes, et vajaliku seadusemuudatuse jõuab parlamendis läbi arutada ja selle jõustada veel riigikogu praeguse koosseisu ajal, lähema nelja kuuga.
 
"Kui on vaja [eelnõus] mõisted rohkem lahti kirjutada, et kõik saaksid nendest ühtemoodi aru, siis tuleb seda teha ja aega meil veel on," täpsustab Raivo Aeg.
 
Sõjaväeluure juht: iga mees peab hoidma oma maja korras
 
Kolonelleitnant Margo Grosberg, kaitseväe luurekeskuse ülem ehk meie sõjaväeluure juht valib hoolikalt sõnu, et kõik oleks selge: "Need oleksid erakorralised meetmed, mida me kasutaksime vaid erakorralistel juhtudel ja peaksime alati saama kaitseväe juhataja või kaitseministri nõusoleku. Kui tavapärase taustakontrolli ajal selgub häiriv detail, siis minnakse küsima luba teha täiendavaid toiminguid ja siis selgub, kas see on nii hirmus, et tuleb üle anda kapole või hoopis vastupidi – et kõik on korras."
 
See kõik puudutab kaitseväkke kandideerivaid ja kaitseväes teenivaid kaitseväelasi, teenistujaid, ametnikke, kellele luurekeskus ka praegu taustakontrolli teeb.
 
"Me ei taotle ühtegi asja, mis nõuaks kohtu luba. Me ei taha hakata näiteks telefone pealt kuulama või tungida sõnumite saladusse."
 
Seda mõtet kordab kolonelleitnant Grosberg mitu korda.
 
Kas hiljuti kapolt riigireetmise kahtlustuse saanud major Metsavase juhtum oleks ära jäänud, kui sõjaväeluure tiivad olnuks pikemad?
 
"See on nii suur spekulatsioon, kuhu mina ei taha minna ega oska öelda "jah" või "ei". Metsavas tabati kapo vastuluureoperatsiooniga, mille asjaolusid mina ei tea. Meie ei räägi vastuluurest, vaid kaitseväe sisekontrollilisest tegevusest. Meie eesmärk on hoida oma maja korras, nii nagu iga mees peab ise hoidma oma maja korras ning et need, kes meil [kaitseväes] teenivad ja töötavad, oleksid usaldusväärsed."
 
Kolonelleitnant Grosberg nimetab enda teenistuse ülesandeks "fikseerida võimalikud ohud, teha seda maksimaalselt heal tasemel ja sellega vähendada kapo lämmatamist ebaoluliste päringutega". Ning lisab: "Et meil endil oleks kodus asjad korras, et ning et need, kes meil teenivad ja töötavad, oleksid usaldusväärsed. Suur rõhk on ka meie inimeste kaitsmisel, nii kaitseväes üldse kui ka luurekeskuses kitsamalt, nende ohutuses."
 
Sõjaväeluure juht saab aru, et osa nendest, kes on tema meestele täiendavate võimaluste andmise vastu, mäletavad rohkem kui 10 aastat tagasi lahvatanud kaitseväe luureskandaali. Siis lekkis sõjaväeluurest krüptiline analüüs, mis seostas Eesti-vastase tegevusega mitmeid poliitikuid, kõrgeid riigiametnikke ja ajakirjanikke, kes toetasid NATO kollektiivkaitse põhimõtteid selmet seada – analüüsi autorite hinnangul – esikohale riigi iseseisev kaitsevõime.
 
"Eks see ikka hõljub teatud määral meie kohal ja tõuseb aegajalt kellegi mõtetes või sõnades üles," tunnistab kolonelleitnant Grosberg.
 
Üks nendest, keda mõni sõjaväeluuraja toona liigselt NATO-sse uskujata hulka liigitas, on praegune kaitseminister Jüri Luik (Isamaa). Temal oleks põhjust tunda sõjaväeluure volituste suurendamise vastu erilist umbusaldust. Aga vastupidi, Luik on muudatuste tuline toetaja.
 
Kaitseminister Luik: vajame võimalust hinnata oma inimeste usaldusväärsust

"Iga kaitseväe teenistuja peab olema usaldusväärne ning kaitseväel peavad olema õigused ja võimalus oma inimeste usaldusväärsust hinnata. Kaitseväe personal puutub kokku riigisaladusega, tundliku teabega, relvade ja lõhkeainega – see nõuab, et pööraksime ohtude vältimiseks tähelepanu igale isikule. Neid taustakontrolli meetmeid on vaja meie personali kaitseks, et riske vähendada ja kindlamalt keskenduda oma põhitegevusele – sõjalisele riigikaitsele," sõnastab minister Luik põhjused, miks anda sõjaväeluurele uusi võimalusi.
 
Ta rõhutab, et kaitseministeerium ei ole teinud ettepanekut anda kaitseväele vastuluure pädevust, vaid eesmärk on täpsustada taustakontrolli reegleid, et paremini hinnata tegevväelase, ametniku, töötaja ja kaitseväele teenust osutava isiku usaldusväärsust.
 
"Vastuluure teostamise õigused, pädevused ja kohustus jäävad kaitsepolitseiametile. Kaitseväe õigus oleks teha kitsalt piiritletud viisil ja asjaoludel sellist kontrolli, mis on sisekontrollilise iseloomuga," seletab kaitseminister kannatlikult.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: