EKRE seab kaitseministri kandidaadiks Leo Kunnase ({{commentsTotal}})

{{1540978080000 | amCalendar}}

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) pakkus kaitseministri kandidaadiks reservkolonelleitnant Leo Kunnast, kes erakonna liikmeks siiski ei astu.

"Minu erakond on Eesti vabariik ja ma jään parteituks," ütles Kunnas ERR-ile. Samuti kinnitas Kunnas, et kevadel toimuvatel riigikogu valimistel ta ei kandideeri.

Oma seisukohti kolmapäeval tutvustanud Kunnase sõnul puudub praegu Eestil selline kaitsevägi, millega suudaks liitlasvägede põhijõudude saabumiseni vastu pidada ja võimaliku sõja võita.

"Viimased üksteist aastat olen palju kirjutanud ja rääkinud, kuidas julgeolekualaseks talveks paremini valmis olla. Mul ei oleks vaja kaitseministriks pürgida, kui asjad oleksid tehtud. Võiksin rahumeeli kirjutada veel mõne raamatu või osaleda uue filmi tegemisel, aga ma ei näe selleks enam võimalust. Oleme aja, mida meile küllaltki heldelt anti, ära kulutanud. Hästi kaitstud Eesti peame alles looma. Tean, kuidas seda teha ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kaitseministrina teen selle ka teoks," ütles Kunnas EKRE saadetud pressiteate vahendusel.

Leo Kunnas teenis Eesti kaitseväes 2007. aastani, juhtides aastaid peastaabi operatiivosakonda. 2007. aastal läks Kunnas reservi. Ta tõi kaitseväest lahkumise põhjusena välja president Toomas Hendrik Ilvese algatatud põhiseaduse muudatused, mis Kunnase hinnangul olid kaitseväele ja Eesti kaitsevõimele kahjulikud.

Poliitika pole Kunnasele päris võõras - ta kandideeris 2011. aastal üksikkandidaadina riigikogusse. Kunnas sai Harju- ja Raplamaal märkimisväärsed 3267 häält, mis polnud aga piisav parlamenti pääsemiseks.

Kunnase sulest on ilmunud rida raamatuid, millest palju poleemikat tekitas "Sõda 2023. Taavet ja Koljat", kus läbi kahe stsenaariumi tuuakse lugeja ette pilt, mis juhtub, kui ühel päeval peaks sõda tõesti puhkema. Kunnas oli ka 2015. aastal linastunud ajaloolise sõjafilmi "1944" stsenarist.

EKRE tahab tõsta kaitsekulud 2,6 protsendini SKT-st

EKRE riigikaitseplatvormis on kirjas, et NATO-lt oodatakse senisest suuremat sõjalist ja ka rahalist toetust. Näiteks Ameerika Ühendriikidelt tuleks küsida sõjalist abi kokku kuni miljardi USA dollari ulatuses,,vahendas "Aktuaalne kaamera".

Erakonna esimehe Mart Helme sõnul peaks Eesti olema senisest tõsiseltvõetavam partner NATO-s.

"Saavutada seda, et meie, kui sisuliselt rinderiik saaksime senisest oluliselt suuremat materiaalset ja finantsilist abi meie liitlastelt," ütles Helme.

EKRE hinnangul peaks peaks peaminister olema riigikaitse kõrgeim juht.

Kaitsekulutused lubab EKRE tõsta nelja aasta jooksul 2,6 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Helme ütles, et spetsialistide hinnangul oleks kaitsekuludeks vaja kolm protsenti, kuid nii suurt raha riigieelarvest ei leia.

"Jõudsime sellesse seisu, et 2,6 oleks enam-vähem optimaalne, millega on võimalik meie poolt seatud ülesandeid täitma hakata ja mis on tõenäoliselt vastuvõetav ka avalikkusele," selgitas erakonna esimees.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Tiit Terik ütles, et riigikaitse vajaks küll raha juude, kuid 2,6 protsenti tundub liiga suur summa.

"Kui me tahame numbrites tõsta raha hulka reaalselt kaitsevaldkonnas sõjalises mõttes, siis me peame seda võtma mingite teiste valdkondade arvelt. Kas me tahame siis pikendada seeläbi ravijärjekordi? Ma arvan, et sellega inimesed nõus ei oleks," arutles Terik.

Tema sõnul jagab Keskerakond EKRE seisukohti, mis puudutavad koostööd NATO liitlastega. Samas ei jaga Teriku sõnul Keskerakond ideed jagada politsei- ja piirivalveamet taas politseiks ja sõjaväestatud piirivalveks.

Rõivas: mehaaniliselt kaitsekulude protsenti öelda ei saa

Reformierakonna programmitoimkonnas julgeolekupeatüki koostamist juhtinud Taavi Rõivas ütles, et kaitsekulude tõus on oluline, kuid mehhaaniliselt protsenti öelda ei saa.

"Kindlasti peavad kaitsekulud kasvama, aga palju olulisem, kui sellise mehhaanilise protsendi pakkumine, on lähtuda sisuliselt ja vaadata, mida me saame koos liitlastega teha ja mida me peame tegema oma kaitse-eelarvest," kommenteeris Rõivas.

 

Toimetaja: Indrek Kuus, Anne Raiste, Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: