Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem major Arvo Jõesalu ütles ERR-ile, et lisaõppekogunemise peamine eesmärk on komplekteerida lahinguvõimeline üksus ja see saavutati seekord 90 protsendi ulatuses. "Sellega jäi rahule nii 51. logistikapataljon kui ka kaitsevägi üldiselt."

Hulk reservväelasi aga õppusel ei osalenud. "Kaitseväe eesmärk ei ole kedagi automaatselt karistada, vaid esmalt saavutada kontakt oma reservväelastega ja uurida, miks nad õppusel ei osalenud. Kui selgub, et reservväelane puudus õppuselt põhjuseta, siis võib teda ees oodata rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Tuletame siinkohal meelde, et õppusele mitteilmumisega ei jäeta mitte ainult oma kohustus täitamata, vaid veetakse alt ka oma relvavendi," selgitas Jõesalu.

Ta lisas, et viltu ei vaadata neile reservväelastele, kes pärast kutse saamist ise kaitseväega ühendust võtsid ja põhjendasid, miks nad õppusel osaleda ei saa. Siiski peavad ka nemad esitama oma puudumise kohta tõestused.

"Samas aga laidame neid, kes jätsid täitmata oma kodanikukohustuse kui ka vedasid sellega alt oma relvavendi, sest riigikaitse on meie kõigi ühine jõupingutus," lisas Jõesalu.