"See annab nii sõjaväelastele kui ka ühiskonnale kindluse, et kui on keerulised olukorrad, siis on neil ka tagatud õigusabi ja seda antakse ka sellise keskkonnas või olukorras, mida kirjeldatakse sõjana," ütles eelnõu üks algatajaid, kindralmajor erus Meelis Kiili (Reformierakond).

Ta rõhutas, et sõjakohtu moodustamiseks esitatud kohtute seaduse muutmise eelnõu koostamisel on osalenud või selle ettevalmistamist toetanud nii endine riigikohtu esimees Rait Maruste, reservohvitseride kogu liige, Tallinna halduskohtu kohtunik Daimar Liiv kui ka muud eksperdid, kes kõik näevad selle vajalikkust ja leiavad, et see on erakordselt tähtis seaduseelnõu.

"See on üks osa üldisest riigi valmisolekust kõige halvemaks. Sõjakohus on mõeldud siiski ainult kas eriolukorras või sõjaolukorras. Ja see rakendub siis, kui see oht on käes ja see on mõeldud kiirmenetluse korras sõjaväelise distsipliini tagamiseks," ütles Maruste (Reformierakond) reedel ERR-ile.

Tema sõnul jääks riigikaitsekohtute pädevusse riigikaitseteenistuses olevad inimesed, kui nad on rikkunud sõjaväelist distsipliini, käitunud allumatult, deserteerunud, reetnud sõjasaladusi, lõhkunud sõjatehnikat või saatnud korda muid sarnaseid tegusid.

"Sellised puhtalt sõjaväelised kuriteod, mille menetluseks luuakse vastav tribunali-laadne erikohus, kus on siis tsiviilkohtunik aga ka vähemalt üks kaadrisõjaväelane," selgitas Maruste. "Need asjad vaadatakse läbi kiirkorras , sest sõjaolukorras ei ole võimalik rakendada meie praegust kriminaalmenetluse seadustikku, mis on aeganõudev, formaalne ja nii edasi ja nii edasi – see ei tööta lihtsalt. Meil ei ole kuidagi võimalik sõjaolukorras kaasaegset tsiviilkriminaalmenetlust rakendada," rääkis Maruste.

Tallinna halduskohtu kohtunik Liiv rõhutas samuti, et tegemist oleks väga spetsiifilise kohtutegevusega väga spetsiifilisel ajahetkel.

"Põhimõtteliselt, kui vaadata riigikaitsekohtu, mis maailmas on rohkem tuntud sõjakohtu nime all, tegevust, siis see on eelkõige suunatud sõjaväe või siis meie tingimustes kaitseväe tegevusega seotud küsimustele sõja või kriiside ajal. Ja ta võib olla natukene laiem kui traditsiooniline kriminaalkohtupidamine, kus on sõjaväelised kuriteod või siis kaitseväelaste kuriteod, pluss siis marodöörlus ja sellised rahvusvahelised kuriteod," kirjeldas Liiv. "Ja miks on seda eraldi vaja – kõige lihtsam põhjendus on see, et rahuajal selliseid õiguslikke situatsioone praktiliselt ette ei tule," lisas ta.

"See eeldab natukene teistsugust ettevalmistust kui on tavakohtunikel. Meil puudub kohtupraktika ja teiseks on see ka väga spetsiifiline valdkond, kus ei kehti tavalised tsiviilühiskonna reeglid, vaid kus on sõjaväelised reeglid, mis on väga spetsiifilised ja nendest tuleb kohtunikel aru saada ja selle tõttu võib-olla kõige mõistlikum oleks seda teha just nimelt sõjakohtu formaadis," rääkis Liiv.

Ta tõi näitena tapmise, mille eest rahuajal läheks inimene pikaks ajaks vangi, aga sõja ajal võib vaenlase tapmise eest saada ordeni.

"See ei ole tavaolukord, kus need asjad toimuvad. Teiseks on see, et sõjakohus aitab kaasa distsipliini säilitamisele ja kinnitamisele sõjaväes ja läbi selle aitab kaasa sellele, et ka meie poolel asuvate inimeste õigused oleks paremini kaitstud," selgitas Liiv.

Lisaks tõi ta välja vaenlase kordasaadetud sõjakuritegude või inimsusevastaste kuritegude uurimise nagu praegu Ukrainas tehakse, aga ka mobilisatsioonist kõrvalehoidjate menetlemise.

Eraldi oleks veel teemad, kus tsiviilisikud võivad sõja ajal sõjaväega kokku puutuda, märkis Liiv: "Näiteks siis kui võetakse sõjaväe kasutusse tsiviilisikute vara ja pärast tekivad vaidlused – sellisel juhul on võimalik, et sõjakohus omab rolli nende vaidluste kas kohesel lahendamisel või siis asjade fikseerimisel, et hiljem, kui sõda läbi on ja aega natuke rahulikumalt tegutseda, siis on mingid asjad juba kohtu poolt tuvastatud."

Samuti võiks riigikaitsekohtutest kasu olla olukorras, kus sõjaväkke läinud meestel jäävad kodulaenu maksed tegemata, kuna nad on saanud haavata või surma, satuvad vangi või jäävad teadmata kadunuks, rääkis Liiv: "Siin oleks samuti sõjakohtul võimalik tavaprotseduurist ilmselt kiiremini ja lihtsamalt need asjad ära lahendada."

Kokkuvõttes oleneks aga selliste kohtute volituste piirid ikkagi poliitikute otsusest, kes need seadusega paika peavad panema, rõhutas Liiv: "See on parlamendi poliitiline otsus ja seda võib teha nii klassikalise kriminaalkohtuna, kus on lihtsustatud või kiiremad protseduurid, mis sõja ajal ka põhiseadus ette näeb või võib sinna anda ka natukene rohkem külgnevaid asju, mis sõjaga paratamatult kaasas käivad ja mille puhul võib-olla sõjakohtud kui mobiilsed ja asja tundvad kohtud oleks paremini valmis ja saaks need asjad ära lahendada."

Kaheksa riigikogu liikme poolt menetlusse antud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (979 SE) seletuskirjas öeldakse, et riigikaitsekohtus koosseisudes ühendatakse kutseliste kohtunike õigusalane pädevus ning ohvitserkohtunike sõjaline kogemus ja valdkondlik kompetents, kusjuures sellises kohtus oleks iga kutselise kohtuniku kohta rahvakohtunikuna kaks ohvitserkohtunikku.

Riigikaitsekohus luuakse põhiseaduse paragrahv 148 alusel erikohtuna ning selle pädevuses oleks riigikaitseliste küsimustega seotud kriminaal-, tsiviil- ja haldusasjad ning muud tema pädevusse antavad toimingud. See oleks esimese astme kohus, mille otsuseid saaks edasi kaevata otse riigikohtusse.

Pakosta: lahendasime probleemi teisiti

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200) ütles aga reedel ERR-ile, et ei näe vajadust eraldi uue kohtu loomiseks, kuna enne suvepuhkust riigikogus vastu võetud kohtute reformi eelnõu teeb juba vajalikud muudatused,

"Kohtureformi käigus on ette nähtud riigikaitsele spetsialiseeruvate kohtunike kohustuslikkus. Ehk et küsimus lahendati eelnõuga, mis on riigikogu poolt juba vastu võetud ja selle tulemusena on ette nähtud, et riigikaitsekohtunikud peavad kohustuslikus korras kohtusüsteemis olemas olema," selgitas Pakosta.

"Kohtureformi tulemusena tekkivad riigikaitsekohtunikud peavad ennast täiendavalt koolitama selle eesmärgi täitmiseks ja peavad omama vajalikke teadmisi ja oskusi sõja ajal kohtupidamiseks," lisas ta.

"Kuidas täpselt kohtud oma koolitusplaani teevad ja kuidas nad neid erialaseid oskuseid just sõjaolukorraks täiendavad, seda otsustavad kohtud ise. Aga seadusandja tahe on olnud – ja see eelnõu võeti vastu [riigikogu] kevadhooaja lõpus – on olnud see, et eraldi riigikaitse pädevusega kohtunikud oleks kohtusüsteemis olemas ja see lahendab selle küsimuse võimalikult efektiivselt ja maksumaksjale võimalikult säästlikult," rääkis justiitsminister.

Viitele, et riigikaitsekohtud tegutseks ehk sõjaolukorras kiiremini, vastas minister: "Mitte üheski seaduses ei ole öeldud, et kohtumenetlus peaks ilmtingimata aeglane olema. Ja mis puudutab kiirust, siis tegelikult ka täna juba – no mis on sõja ajal tavapärased kohtuasjad, näiteks eestkoste seadmine orvule – tegelikult neid asju tehakse ka täna hästi kiiresti."

Tema sõnul tegeldakse kohtureformi raames ka kohtumenetluse üldise kiirendamisega.

"Kohtud on ka ise välja toonud seda, et meil on tõesti edasikaebamise õigust sageli liiga palju ja seda tuleks vähendada. Aga selleks ei ole vaja eraldi kohut luua, vaid selleks tuleb menetlusnorme muuta ja menetlusnormide muutmist tegelikult seal riigikogu liikmete poolt välja pakutud eelnõus vajalikul kujul ei olnud. Aga ma olen täitsa nõus, et sellega tuleb edasi minna, et kohtumenetlus oleks kiirem, mitte ainult sõja-, vaid ka rahuajal," rääkis Pakosta.

Sama seisukohta väljendas justiits- ja digiministeerium ka valitsusele saadetud seisukohas, kus öeldakse, et ministeerium ei toeta eelnõud.

"Ministeeriumi hinnangul ei ole eelnõus piisavalt põhjendatud vajadust luua olemasoleva kohtusüsteemi kõrvale uus erikohus. Eelnõu seletuskirjast ei selgu veenvalt, millist konkreetset probleemi kehtivas kohtukorralduses kavandatav regulatsioon lahendaks ega miks ei oleks võimalik sama eesmärki saavutada olemasoleva kohtusüsteemi raames. Samuti ei nähtu seletuskirjast, miks ei oleks eesmärgi saavutamiseks piisavad olemasolevate kohtute spetsialiseerumine, kohtunike täiendõpe või muud organisatsioonilised meetmed," öeldakse ministeeriumi ettepanekus valitsusele eelnõud mitte toetada.

Eelnõu suhtes on kriitiline ka kaitseministeerium, mis samuti esitas valitsusele ettepaneku seda mitte toetada.

"Eelnõu kohaselt on riigikaitsekohtu loomise üheks peamiseks eesmärgiks vähendada kriisi- või sõjaajal tavakohtutele langevat menetluskoormust. Samas näeb eelnõu ette, et riigikaitsekohtu kohtunikud määratakse olemasolevate tavakohtute kohtunike hulgast. Sellisel juhul jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik saavutada kavandatud eesmärk, kui riigikaitsekohtu töö tagamiseks suunatakse kohtunikud ära nende senistest ametikohustustest. Sisuliselt ei vähene kohtusüsteemi kogukoormus, vaid toimub kohtunike ümberpaigutamine ühe kohtu töölt teise kohtu tööle," märkis kaitseministeerium, mis leidis ettepanekus ka muid puudusi.

Eelnõu esitasid riigikogu menetlusse erukindralid Meelis Kiili (RE) ja Alar Laneman (fraktsioonitu), reservkolonel Peeter Tali (Eesti 200), kolonelleitnant erus Leo Kunnas (fraktsioonitu) ning lisaks Enn Eesmaa (fraktsioonitu), Vladimir Arhipov (Keskerakond), Priit Sibul ((Isamaa) ja Anti Poolamets (EKRE).