Mirjam Nutov | Janek Mäggi lubamatu ülbus ({{commentsTotal}})

Foto: erakogu

Riigihalduse ministri ülbe arusaam, nagu äärealadel elavad inimesed ei vajakski korras teid, on lubamatu, leiab Mirjam Nutov Vikerraadio päevakommentaaris.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on valminud plaan, mis paneb ette, et riik annaks 3400 kilomeetri riigi teid üle kohalikele omavalitsustele. Selle sammuga soovib riik korrastada riigimaanteede võrku, mis ministeeriumi hinnangul on ajale jalgu jäänud. Tegemist on vähemoluliste, kõrvaliste teedega, mis on valdavalt kruusakattega.

Riigi sõnum on seejuures lihtne: kuna meie jaoks pole need esmatähtsad teed, siis on parem kui te otsustate ise kohapeal, kuidas ja mis moel te neid teid korras hoiate.

Teedega pannakse kaasa ka rahapakk. Tõsi, mitte küll nii paks kui oleks vaja. Rõuge vald tõi hea näite – suur osa üleantavatest teedest asub savisel pinnasel, mis tähendab seda, et teed vajavad rohkem remonti ja seega ka rohkem raha. Saaremaal öeldakse aga, et teed saab küll korras hoida, kuid investeeringuteks sellest ei piisa.

Muresid on teisigi. Tõsiseim neist on, et riigi antav raha on seotud teede liikluskoormusega. Ehk mida vähem masinaid ühte teed kasutab, seda vähem on ka raha selle korrashoiuks.

Teemat puudutavas analüüsis rõhutatakse, et arvutused on tehtud lähtuvalt praegusest seisust ning arvestatud on seda, kui palju on riigil seni nende teede korrashoiuks raha kulunud. Tugevalt rõhutatakse, et edaspidi saavad omavalitsused planeerida iseseisvalt kohalike teede võrgu arendusi vastavalt kohalikele vajadustele.

Mida see aga tavainimesele tähendab? Tean Haanja kandis üht perekonda, kelle peres kasvab kolm last. Kooli ja lasteaeda saamiseks tuleb neil sõita mööda täiesti kõrvalist, kruusakattega riigimaanteed paar kilomeetrit, et jõuda kõvakattega teeni. Peale selle pere kasutavad seda teed igapäevaselt veel paar külaelanikku.

Seni on seda teed korras hoidnud riik. Milline oleks selle tee saatus siis, kui riik selle kavakohaselt omavalitsusele üle annab? Et tegemist on madala liikluskoormusega teega, aga samas on see jätkuvalt oma savise aluspinnase tõttu üsna kapriisne, siis kuidas seda teed edaspidi korras hoida nii, et lapsed saaks jätkuvalt kooli-lasteaeda, ema-isa tööle ning ka pere autod jääks terveks?

Sellele inimlikule faktorile pole muidugi ministeeriumi analüüsis mõeldud. Veelgi enam. Riigihalduse minister Mäggi leiab lausa, et neid teid, kus sõidab vähem autosid, peakski vähem hooldama. Ta lisab, et tema arvates võiks teed, mida sisuliselt ei kasutata, vabalt metsastada, istutada sinna puud peale. Mäggi leiab, et see oleks väga keskkonnasäästlik ja keskkonnasõbralik lähenemine. Rohelisem Eesti, nagu ta ütleb.

Tõepoolest, minister Mäggi – ja sellele kolme lapselisele perele ostab riik hobuse ning vankri ning rajab väikse armsa metsatee? Minu jaoks ei ole see vastuvõetav, kui ministrid selliste teemade üle nalja viskavad. Igatahes mitte Eestis kõige usaldusväärsemas uudistesaates ministrirollis esinedes.

See on igivana mure: riik paneb omavalitsustele küll kohustuse, aga piisavaid vahendeid mitte. Riigis peaksime aga mõtlema inimeste heaolule tervikuna. Ma pole kindel, et juba niigi kehvas seisus teede omanikuvahetus kellegi heaolu suurendab. Omavalitsused on ka oma seisukohad välja öelnud ja nende sõnum on see, et nemad neid teid ei taha. Vähemalt mitte sellistel tingimustel.

Praegu tekitab veel lihtsategi otsuste vastuvõtmine haldureformi järgselt suurt segadust. Kuidas saame siis loota, et keset kõige valusamat teede lagunemisperioodi suudetaks vastu võtta kiireid otsuseid, kuhu abi saata? •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: