Riik tahab anda 3400 km kõrvalteid kohalikele omavalitsustele ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Riik kaalub 3400 kilomeetri kõrvalmaanteede üleandmist kohalikele omavalitsustele. Majandusministeeriumis küpsev teedevõrgu korrastamise kava näeb ette, et maanteeamet loobub pea viiendiku riigiteede hooldamisest. Mitu kohalikku omavalitsust on plaani vastu, kartes, et see põlistaks kruusateed.

Eesti teedevõrgu kogupikkus on ligi 59 000 kilomeetrit. Sellest pea kolmandik on erateed ja sinna alla kuuluvad ka riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hallatavad metsateed. 28 protsenti ehk 16 600 kilomeetrit on riigiteed ja suurim osa ehk 41 protsenti teed, mille korrashoiu eest vastutavad kohalikud omavalitsused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Suurem osa, pea kolmveerand riigiteedest on kõvakattega ehk 72 protsenti põhimaanteedest on asfaltteed ja vaid 28 protsenti ehk 4700 kilomeetrit on kruusateed.

Seevastu on juba täna kohalike omavalitsuste hallata üle 17 200 kilomeetri kruusateid ja vaid 27 protsenti kohalikest teedest on kõvakattega.

Plaan, mis alles ootab valitsuse kinnitust, annab kõige enam riigiteid üle Saaremaa vallale - 309 kilomeetrit. Ligi 150 kilomeetrit teid läheb veel Valga ja Rõuge vallale ja üle 100 kilomeetri teid lisaks oleks edaspidi Järva, Märjamaa, Hiiumaa ja Jõgeva valla hooldada. Suur osa neist on kruusateed.

"Kokku see maht, millest me räägime, on 3400 kilomeetrit ja seitse miljonit eurot, mida riik plaanib kohalikele omavalitsustele anda juhul, kui kohalikud omavalitsused tahavad need teed üle võtta," rääkis riigihalduse minister Janek Mäggi.

Ministri hinnangul on selline samm kohalikele omavalitsustele kasulik, sest siis nad saavad ise otsustada, millist teelõiku tahavad eelisjärjekorras korda teha.

Valitsus eraldaks omavalitsustele teede hooldamiseks 2000 eurot ühe kilomeetri kohta. See raha katab küll hoolduse, aga mitte investeeringud, mis tähendab, et kruusateede panek asfaldi alla võib olla võimatu.

"Ma võiks öelda, et see on lahendamatu probleem. Meil ongi seliseid teid, mida peaks hooldama vähem, sest seal sõidab vähem autosid. Ja ma arvan, et kas just pool, aga mingi osa nendest teedest, mida me sisuliselt ei kasuta, võiks täitsa vabalt metsastada - istutada puud peale ja ma arvan, et see oleks väga keskkonnasäästlik ja keskkonnasõbralik lähenemine - roheline Eesti!" kommenteeris Mäggi.

Rõuge pole suuteline teid kõvakatte alla viima

Võrumaal Rõuge vallas tahab riik üle anda 144 kilomeetrit riigiteid. Kaasa arvatud Räpo - Uue-Saaluse tee. Tegemist on kruusateega, mis tähendab, et kui varem võib-olla oligi lootus, et see tee võiks kunagi saada kõvakatte alla, siis riigi praeguste plaanide juures ei tuleks see kõne alla, sest kohalikel omavalitsustel jagub vaevalt raha, et neid teid korras hoida.

"Praeguse rahastusmudeliga ei ole me kohalikus omavalitsuses suutelised neid teid kõvakatte alla viima. Kuna teede rahastus toimub vastavalt liiklussagedusele ja tee seisundile, siis meie seisukoht on see, et me neid teid üle ei võtaks, kuna teede liiklussagedus on kuni 50 autot ööpäevas," rääkis Rõuge valla majandusosakonna juhataja Jane Liiv.

"Meie teed on põhimõtteliselt enamik savipõhjal, siis meil kulub oluliselt rohkem kruusa, kui see mis ette nähtud. Praegu on see 20 aasta peale kaheksa sentimeetrit pealeveoga ühele teele. Sellest 145 kilomeetrist on 20 kilomeetrit kõvakattega teid," lisas ta.

Liiv tõdes, et isegi kui teed kasutatakse vähe, siis need inimesed, kes seda teevad, peavad ikkagi seal saama normaalselt liigelda.

Saaremaa ilma investeeringute rahata riigiteid üle võtta ei taha

Saarlased ütlevad riigi plaani kohta otse välja, et see on äsja ühinemise läbi teinud omavalitsuste suhtes pisut alatu, sest see pidurdab otseses mõttes maapiirkondade arengut, sest teede küsimus on maapiirkondade üks prioriteetidest.

Investeeringute rahata ei olda Saaremaal riigiteede ülevõtmisest huvitatud.

Kohalikud elanikud kogusid hiljuti Tiirimetsa-Lümanda 14 kilomeetri pikkuse kruusatee mustkatte alla viimiseks maaneteeametile allkirju. Neid sai ligi 300, aga saadi oma soovile ikkagi eitav vastus.

Kui riigi plaan realiseerub, siis lähiaastatel pole sellel teel ja ka veel umbes 200 kilomeetril tänastel Saaremaa kruusadeedel lootust tolmust, aukudest ja porist pääseda.

"Riik annaks omalt poolt seniste hooldelepingute hindade pealt mingi kilomeetri hooldehinna ja hästi õrna investeeringu. Näiteks kui on pinnatud tee, siis iga viie, seitsme või kümne aasta tagant vastavalt liiklussagedusele tehtaks selle pindamist. Või kruusatee puhul kümne või 20 aasta tagant õhukese kruusakihi peale vedamine. Küll ei kaasne igasuguste katete ja investeeringute ehitust ja muid remonte," selgitas Saaremaa valla majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk.

Kokku peaks Saaremaa vald endale juurde saama 309 kilomeetrit seniseid riigiteid. Esialgne valik on valla seisukohast vaadatuna kohati kummaline.

"Ehe näide on Saaremaa süvasadamasse viiv tee. Meil on veel teistesse sadamatesse viivaid teid, mida tahetakse meile anda. On transiitteid, mis ühendavad kahte alevikku. Kogu selle asja ajastuse suhtes ma ütleks ka, et riigi poolt, kui see tuleb nüüd jõuga ära, siis see on väga alatu. Just on ühinemine toimunud ja me alles proovime oma süsteeme tööle saada," rääkis Tuisk.

"Ükskõik millist küla külastades, ükskõik millise külavanemaga rääkides, alati on küsimus, et millal meile tuleb mustkate, millal remonditakse ära meie kruusakattega teed. Seepärast me pigem oleme selliste pakkumiste suhtes ettevaatlikud. Ja praegusel juhul ütleme, et kui riik piisavat investeeringukatet neile teedele kaasa ei anna, siis me seda ei soovi," ütles Saaremaa vallavanem Madis Kallas.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: