Rein Sikk | Päkapikkudesse uskuja on mitteuskujast hulga parem ({{commentsTotal}})

Foto: Rauno Volmar / Vikipeedia

Tähelepanu, järgneb oluline poliitiline teadaanne. Nimelt: päkapikud on olemas, jõuluvana on ka olemas. Usun päkapikkudesse ja jõuluvanasse. Kaljukindlalt.

Oma päkapiku-usuga seoses tuleb meelde hetk, mil astusin Tartu Ülikoolis oma tudengite, tulevaste ajakirjanike ette ja teatasin: "Nüüd tõstavad käe üles kõik need, kes usuvad päkapikkudesse!" Ühegi tudengi käsi ei tõusnud. Minu oma aga küll. Ja siis ma selgitasin neile. Selgitasin niimoodi, et kes usub päkapikkudesse, see usub imedesse. Kes aga usub imedesse, see saab ka ise imesid teha, imesid luua. Ja üks õige ajakirjanik, üks hea ajakirjanik peab kindlasti suutma imesid luua. Oma lugejatele, vaatajatele, kuulajatele. "Nii, et noored sõbrad," lõpetasin pöördumise tudengite poole, "palun teil tungivalt järele mõelda, kas päkapikud on olemas või mitte."

Siis möödus mitu kuud õppimist, kirjutamist, harjutamist. Viimases loengus, just jõulude eel palusin taas käed üles tõsta nendel, kes usuvad, et päkapikud on olemas. Ja ennäe imet – umbes pooled käed tõusid. Eks seegi oli üks pisikene ime.

Ilma ja inimesi vaadates olen tähele pannud, et need, kes usuvad päkapikkudesse on tegelikult paremad inimesed, kui need, kes ei usu. Päkapikuusku inimesed on soojemad, helgemad, selgemad. Eriti soojad helged ja selged on aga need mu sõbrad, kes tegutsevad jõuluvanadena ja jõulumemmedena.

Juba paar kuud enne jõuluaja algust märkan nende silmis iseäralikku helki. Kuulen arutlusi, kuis jõuluajaks ette valmistada, kuhu jõulvanade kokkutulekule sõita. Räägitakse, kuidas oma vägevaid kostüüme korrastada, hooldada. Muuseas, mõnigi neist on hinnalisem kui presidendi vastuvõtu kõige kallim kleit. Ja siis veel ikka jätkuvad arutelud jõuluvana eetika kohta, et leviks arusaam, et tegemist pole mitte pidutolaga, vaid maailm ühe auväärsema ameti pidajaga.

Üks mu tuttav jõuluvana on kui püha Nicolausi tänapäevane koopia. Teate ju küll seda 3. sajandi pühameest, kes käis jõulude ajal mööda Myra linna ja jagas kingitusi. Selle minu tuttava jõuluvana ettevalmistused algavad poolteist kuud enne jõule. Kõigepelt tuleb valmistada kõik kingitused, mida ta jagab. Tõesti, ta mitte ei jaga teiste poolt valmispandud kinke, vaid teeb neid ise. Päriselt. Järgneb jõulujutu ettevalmistamine. See jõuluvana mitte ei oota teistelt salme ja lugusid, vaid vestab neid ise. Kui ta läheb raamatukokku oma iga-aastast lugu otsima, jooksevad koguhoidjad jalad rakku, tassides ta ette kõrgeid raamatuhunnikuid, kust lugu leida. Järgneb pikk ja pingeline valik, ostustamine, pähe õppimine. Alles siis võib jõulutaat teele minna.

Ja kui igav oleks mu detsembrikuu, kui ma ei leiaks iga paari päeva järel oma jõulusoki seest mõnd üllatust. Naine rõõmustab ka sama asja üle. Mu tütar on aga suisa sillas. Nii päkapikurohket aastat kui tänavu polevat tal kunagi olnud. Nimelt saabuvad talle pisikesed kingitused nii Rakverre oma koju soki sisse kui ka vanematekoju Kadrinas. Rääkimata üllatavatest päkapikkudest töökohas.

Vaat, millises imelises ilmas me elame. Ja kui sel imelisel taustal kargab kusagilt välja mõni tigedik ja hakkab kurjust sülgama, sappi pritsima, siis võib talle soovitada vaid üht. Usu päkapikkudesse! Usu jõuvanadesse! Ja su ilm on korraga poole ilusam. Ja kui õpid kunagi veel imesid tegema, jääb sinust järgi ka muudki kui üksnes kurjusehunnik. Vaat see oleks ime.

Imelist jõuluaega, sõbrad!

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: