Uppumised veekeskustes on Eestis väga harukordsed ja veekeskuse süüdimõistmine selle eest üldse enneolematu. Aga suve lõpus mõisteti lõplikult kriminaalkorras süüdi Pärnu Tervise Paradiis ja sealne vetelpäästjate ülemus eraisikuna, sest nad põhjustasid oma ettevaatamatu käitumisega 27-aastase Kristjani surma. Noore inimese hukkumine on tragöödia, aga pretsedenditu otsus ja selle laiem mõju põhjustab siiani asjaomastes vaidlusi.

"Mina ei tunnistanud ennast süüdi ja olen siiamaani seisukohal, et ma ei ole süüdi," ütles Tervise Paradiisi vaneminstruktor Gert Kuusik.

"Kõige kohutavam on veel see, et ta isegi ei mõista seda ega saa aru, milles ta süüdi on," ütles hukkunu õde Natalja Kalkun.

Pärnu Tervise Paradiisi vaneminstruktor Gert Kuusik ja samas veekeskuses noorema venna kaotanud Natalja Kalkun kehastavad kahte diametraalselt erinevat vaadet ühele tragöödiale. Kui toona 27-aastane Kristjan Kalkun kolm aastat tagasi külastajaid täis ja järelevalvega spaas uppus, oli see kohe suur uudis, sest selline surm on haruldane ja tundub arusaamatu. Aga hoopis enneolematu on, et pika kohtuvaidluse lõpuks mõisteti surma põhjustamises süüdi spaa ja sealne vetelpäästjate juht.

"Kindlasti oli see meie jaoks suhteliselt ootamatu, et sellisele järeldusele jõuti," ütles Eesti Spaaliidu juhatuse liige Andrus Aljas.

"Ma arvan, et peamine nördimuse tekitaja võib olla küsimus, mis saab edasi. Sõltumata sellest, mis ma siin spaas teen või minuga juhtub, keegi teine on alati süüdi," ütles vetelpääste koolitaja Gert Teder.

"Kui on selline keskkond, kus keegi võib hätta või ohtu sattuda, siis peab olema võimalik sellele ka adekvaatselt reageerida. Kasumi teenimise eesmärgil anda järele klientide ohutuse arvelt ei ole minu hinnangul õige," ütles vanemprokurör Olgerd Petersell.

Saatuslik päev oli 11. märts 2023. "Pealtnägijal" õnnestub kätte saada videosalvestis, mida analüüsime kohati murdosa sekundi täpsusega, sest mitmed olulised sündmused toimuvad korraga. Tervise Paradiisis sisuliselt avamisest saati ehk ligi 21 aastat töötanud Gert Kuusiku sõnul oli tavaline laupäev, mil oli keskmiselt külastajaid. Vaneminstruktor Kuusiku koostatud graafiku järgi oli tol pärastlõunal valves kolm inimest.

"Üks instruktor on all basseini juures, teine on meditsiiniruumis ja kolmas kaameravalves. Iga tunni järel tehakse vahetus," ütles Kuusik.

Saalis on just vahetust alustanud Merili, kelle peamine ülesanne on jälgida nelja meetri sügavust basseini, mille kohal on kaks hüppeplatvormi ja ronimissein.

"Maja reeglites ongi see basseiniosa mõeldud kõige ohtlikuma kohana, sest on kõige sügavam. Tema jälgib ühe silmaga nii seda basseini kui ka mägijõe alumist basseini. Kui siin toimub mingeid rikkumisi, siis ta sekkub," ütles Kuusik.

Süüdistaja sõnul algab aga just siit probleem. Et personali nappis, määras Kuusik tol päeval tööle kahekümnendates eluaastates Merili, kes oli põhikohaga administraator ja oli küll saanud sissejuhatava instruktaaži, aga polnud läbinud süvendatud õpet.

"Seal oli konkreetne hoolduskohustuse rikkumine, mis seisnes selles, et määratigi tööle inimene, kes tegelikult ei olnud võimeline neid ametikohustusi täitma," ütles Petersell.

"Tal oli seda piisavalt selleks, et seda kohta täita, sest vahetuses on korraga kolm inimest ja kaks nendest olid juba kogenumad. Mida prokuratuur näeb, on prokuratuuri probleem," ütles Kuusik vastuseks küsimusele, kas töötajal oli piisavalt ettevalmistust ja pädevust.

"Ujula oleks tulnud kinni panna või, kui kolmandat valveinstruktorit polnud kuskilt asenduseks võtta, sulgeda lihtsalt atraktsioon," lisas Petersell valikute kohta.

Juriidilise analüüsi juurde tuleme hiljem tagasi, jälgime praegu sündmusi. Platvormidel ja ronimisseinal käib vilgas elu. Hüppavad ka täitsa pisikesed, kes vajavad kummirõnga abi… Basseini serval müratakse... Näiteks tirib noor naine meest jalgadest… keegi ronib kellegi kukile. Miski ei ennusta tragöödiat. Pisut pärast kella nelja jõuab veekeskusesse neljane sõpruskond: Kristjan ja Daniil, kes tunnevad teineteist kaitseväest, ning nende sõbrannad Alissa ja Jadviga. Seltskond saabus Tallinnast ja on Tervise Paradiisis esimest korda.

"Me läksime kaheks päevaks. Olime hotelli võtnud ja plaanisime ringi käia. Sel päeval käisime kõigepealt Stefani pitsarestoranis ja tahtsime ka muid populaarseid kohti ning vaatamisväärsusi külastada," ütles hukkunu sõber Jadviga.

Esimest korda ilmuvad peategelased hüppebasseini kaamerasse kell 16.13.

"Alissa ja Kristjan hakkasid kuidagi mürama," ütles hukkunu sõber Daniil.

"Mina nägin, et Kristjan tahtis tüdruksõpra endaga basseini tõmmata, aga too ei tahtnud ja pääses lahti. Siis juhtuski nii, et Kristjan kukkus vette," ütles Jadviga.

Veekeskuse reeglid näevad ette, et otse üle serva ei tohi siia basseini hüpata, aga Merili ei sekku.

"Esimene moment oli vette kukkumine ehk lükkamise tagajärg. Kui kannatanu vette kukkus, siis sellele plärtsatusele naisterahvas vahetult reageeris. Aga ta jättis sellele edasi reageerimata," ütles Petersell.

"Oligi niimoodi, et ta oli siiapoole näoga. Siis toimus lükkamine, ta vaatas sinnapoole, aga samal ajal hüpati mitmest kohast vette. Seal oli palju ujujaid ja kogu vesi lainetas," ütles Kuusik.

Veekeskuse sõnul toimub korraga palju asju, mis tähelepanu hajutavad, ja keegi ei saa kohe aru, et midagi on valesti.

"Pärast lükkamist ei tulnud kannatanu kordagi vee pinnale, isegi sõrmed mitte. Me ei tea täpselt, mis seal juhtus," ütles Kuusik.

On näha, kuidas Kristjan teeb kätega ujumisliigutusi, aga pinnale ei tõuse. Vähemalt kaks inimest ujub üle tema, saamata aru, et midagi on viltu.

"Umbes poole minuti pärast vette kukkumist läksid kaaslased basseini äärele vette vaatama ja osutasid näpuga," ütles Petersell.

"Kui ta oli juba kukkunud ja vee all, olin mina hüppetorni poole teel ega näinud, mis täpselt juhtus. Mingit osa toimunust ma ei näinud. Hüppasin tornist vette ja kui pinnale tõusin, olid teised juba basseinis. Küsisin neilt: "Kas kõik on korras? Kas Kristjan teeb jälle lollusi?" Ta ujus hästi ja oli ka varem basseinis niimoodi nalja teinud. Me ei saanud alguses aru," ütles Jadviga.

"Nad ise väidavad, et nad tegid kogu aeg nalja ja peitsid ennast vee all, ega arvanud üldse, et nende sõber on hädas," ütles Kuusik.

"Sellega ei saa nõustuda või seda kuidagi neile ette heita. Täpselt sama olukord oleks võinud olla, kui see inimene oleks olnud üksi veekeskuses ja mõni laps oleks sinna kukkunud ning jäänud põhja. Siis ei oleks ju ka kedagi, kes märku annaks. Kui inimene pannakse tööle mingit objekti valvama, siis ei saa kuidagi nõus olla suhtumisega, et ongi õige olla passiivne: kui keegi tuleb abi kutsuma, siis ma reageerin, kui ei tule, siis mitte," ütles Petersell.

"Kui ta polnud ennast juba üsna kaua üldse liigutanud, siis hakkasime mõistma, et midagi on valesti. Mina sukeldusin kaks korda. Meie sõbranna Alissa sukeldus samuti. Ma ujusin temani. Seal oli väga sügav. Mul puudus igasugune ettevalmistus ja ma polnud kunagi varem midagi sellist kogenud. See oli šokiseisund," ütles Daniil.

"Kui Kristjani tüdruksõber ei suutnud teda kätte saada ja mõistis, et ta ei liiguta ennast, hakkas ta kohe veest välja tulles kõvasti karjuma: "Aidake! Aidake meid! Päästke!"" ütles Jadviga.

Ilma helita videost on arusaamatu, kas karjuti ja miks keegi kiirelt ei reageeri, sest Kristjan viibib selleks hetkeks vee all juba ligi kaks minutit.

"Kõigepealt tuli keegi ja küsis, mis juhtus. Me olime muidugi šokis. Inimene oli ju vee all," ütles Daniil.

"Ta küsis rahvusvahelise märgi keeles pöidlaga püsti, kas kõik on korras. Isegi siis veel ei ole nad endast väljas, et midagi on juhtunud. Kui meie inimene läheb ise basseini äärde alla vaatama, on selge, et inimesel on seal põhjas juba abi vaja, sest ta on liikumatult," ütles Kuusik.

"Ja kui ta lõpuks läks basseini äärele kaaslaste käest uurima ja ise ka märkas, et inimene on basseini põhjas, ei asunud ta teda ise päästma. Esialgu rääkis ta midagi raadiojaama ja seejärel kõndis üpris rahulikul sammul teisele korrusele, et kutsuda keegi teine enda asemel kannatanut päästma," ütles Petersell.

"Ta tegi nii, nagu esialgsetel koolitustel räägitakse – kui sa tunned ohtu enda elule, siis kutsud abi ja tegutsed teistmoodi. Ja ta tegi adekvaatse otsuse ning kutsus meesterahvast tugevama vetelpäästja, kes läks kannatanule järele," ütles Kuusik.

"Aga siin on väike "aga". Nimelt see valveinstruktorit asendama määratud inimene ei olnud võimeline seal mitte midagi või kedagi päästma. Tema mõte ei olnud see, et ta kutsub kellegi appi koos päästma. Tema mõte oli kutsuda keegi enda asemele seda tegema," ütles Petersell.

Merili kutsutud valveinstruktor Taavi hindab veel paarkümmend sekundit olukorda. Kuni ta lõpuks basseini sukeldub, on kannatanu vee all olnud juba kolm minutit.

"Sel hetkel, kui instruktor tegutseb ja saab abi külastajatelt, peab tema jälgima ülejäänud veekeskust, mis on endiselt valve all," ütles Kuusik vastuseks küsimusele, miks valveinstruktor kohe ise appi ei asunud.

Basseini serval on juba üksjagu rahvast ja aktiivne meeskülastaja kamandab teised veest välja, Merili liitub selle tegevusega käega viibates. Samal ajal on Taavil raskusi jõuda nelja meetri sügavusele. Ka katse kaks ebaõnnestub. Nüüd hüppavad basseini veel kaks meesterahvast, kellest üks – puhkusel viibiv kaitseväelane – sukeldub ja saabki abitus seisus Kristjani kätte.

"Me päriselt õpetamegi, et paluge ümbruskonna inimeste abi. Lennukis terviserike – küsitakse üle, kas on arsti pardal. Me saame seal inimese kätte ja peame ta elustama hakkama. Aga keegi peab samal ajal 112 valima. Keegi peab kiirabile vastu minema. Kui on olemas inimesi, kes on täies elujõus ja suutelised aitama, siis me õpetamegi, et paluge abi. Sest vastasel juhul, kui ta poleks abi palunud, oleks tulnud süüdistus, et miks sa ei küsinud, kui seal olid 100-kilosed mehed," ütles Teder.

Prokurör juhib tähelepanu, et koos kõrvalise abiga õnnestus kannatanu lõpuks põhjast üles tuua sisuliselt ainult 20 sekundiga. Kristjan pannakse kõhuli, siis külili ja käib arutamine, kuidas elustada. Merili on kogu selle aja eemal seisnud nagu tavaline veekeskuse külastaja, mis on prokuröri hinnangul täiesti arusaamatu, ja läheb kiirabi kutsuma alles siis, kui saab Taavilt selge korralduse. Kõne kiirabisse fikseeritakse veel minut hiljem.

Hädaabikõne: Meil on siin inimene, kes oli neljameetrise basseini põhjas, meie instruktor elustab teda.

Samal ajal sekkub Kristjani elustamisse puhkusel olev Läti meedik.

"Seal tekkis olukord, kus üks meedik veetis puhkust ja pakkus enda abi. Valveinstruktor sai aru, et tegemist on temast professionaalsema inimesega, ja lasi kliendil elustamise üle võtta," ütles Petersell.

"Me kõik haarasime peast kinni ja karjusime: "Mida teha? Mida teha?" Mäletan seda naist, kes püüdis meid rahustada. Ta ütles, et oli Kristjani juba elustanud ja süda oli uuesti tööle hakanud. Võib-olla läheb kõik hästi. Ma uskusin neid sõnu tõesti," ütles Jadviga.

"Ega see mõjus ka väga rängalt nendele vetelpäästjatele, kes olid tol päeval tööl," ütles Teder.

Gert Teder on tuntud pääste- ja katastroofiekspert, kes oli vetelpääste kutsestandardite loomise juures, koolitas varem ka Tervise Paradiisi töötajaid ja oli kohtus üks eksperttunnistaja.

"Halb on esimesed kaks minutit, kus see seltskond oleks võinud personali poole pöörduda kiiremini. Aga kõik, mis puutub päästetegevusse kui niisugusesse – kuna ta mahtus sellesse kuude minutisse, kus hakati taas elustama –, siis minu vaates tehti kõik sammud korrektselt ja õigesti," ütles Teder.

Kiirabi jõuab kohale viis minutit pärast väljakutset ja raskes seisus Kristjan viiakse algul Pärnu ja seejärel Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus ta teadvusele tulemata kolm päeva hiljem sureb. Mis vee all õieti juhtus, on mõistetamatu. Ta oskas ujuda. Ekspertiis tuvastas, et polnud terviseriket, ainult vesi kopsudes.

Tervise Paradiisi esimene surmaga lõppenud juhtum pälvis meedias palju tähelepanu ning tõi asjaosalistele – eriti Kristjani vette lükanud Alissale – ka ähvardusi, mille tõttu ta vajas psühhiaatrilist abi ning mis on ka põhjus, miks sõbrad siin loos ilma näota esinevad.

"Ausalt öeldes ei osanud ma oodata, et inimesed nii reageerivad. Mind üllatas inimeste tugev negatiivsus. See kõik tekitas hirmu," ütles Jadviga.

"Meie jaoks on see nagu eilne päev. Nagu kolme aastat poleks möödunudki," ütles Natalja.

Õde Natalja kinnitab, et perekond pole ka kolm aastat pärast matuseid juhtunust toibunud ja see, mis toimus hiljem kohtus, on vaid väike lohutus. Ujulates on viimastel aastatel küll toimunud paar sarnast fataalset õnnetust, kuid antud juhul otsustas Lääne piirkonna prokurör Olgerd Petersell esitada süüdistuse spaale ja Gert Kuusikule ettevaatamatusest surma põhjustamises, mille juurpõhjus oli piisava väljaõppeta neiu määramine postile.

"Seda ei saa kunagi sada protsenti väita, kuna seal oleks võinud tekkida mingid muud objektiivsed põhjused. Kuid piisab ka sellest, kui öelda, et tagajärje saabumise risk oleks olnud oluliselt väiksem," ütles Petersell vastuseks küsimusele, kas pädevama töötaja kohalolek oleks aidanud vältida traagilist tulemust.

Võiks teha omaette loo kõikidest pööretest kohtus, aga lühidalt – kahes esimeses astmes prokuratuur kaotas, aga riigikohus andis alamate astmete kohtute tööle hävitava hinnangu, põrgatas asja tagasi ja Tallinna ringkonnakohtu teine koosseis mõistis tänavu suvel süüdi nii vaneminstruktori eraisikuna kui Tervise Paradiisi ettevõttena. Kokkuvõtvalt nõustusid kohtud, et Kristjani surmani viis ülemuse ja firma ettevaatamatus: tööle pandud vajaliku väljaõppeta inimene ei osanud ohtu õigeaegselt tajuda ja reageerida ning see põhjustas fataalse viivituse. Kuusik sai kolm aastat tingimisi ja spaa karistuseks 50 000 eurot, lisaks sunniraha ning kannatanute tsiviilnõuded.

"Selge, et Kristjanit see tagasi ei too, aga me tahtsime lihtsalt õiglust. Aitäh selle eest, et vähemalt kuidagigi midagi tehti," ütles Natalja.

Kriminaalkorras süüdi jäänud Gert Kuusik töötab samal ametipostil edasi, mis on omamoodi märk. Paljusid üllatab, et neiu, kes Kristjani vette lükkas, ei saanud isegi süüdistust, aga karistada sai vaneminstruktor, kes ei viibinud isegi sündmuse juures.

"Inimene ei surnud seetõttu, et teda vette lükati, ta ei löönud ennast kusagile ära. See ei olnud kuidagimoodi eriliselt ohtlik. Teda ei lükatud ülevalt tornist alla. Kuna teine pool teadis, et inimene oskab ujuda, ei saanud ta lihtsalt sellise vette suunamise tagajärjena surma ette näha. Seda ei ole võimalik selle kaasuse puhul tüdrukule kuidagi ette heita," ütles Petersell.

Vastuseks küsimusele, kas spaa või vaneminstruktor oleksid pidanud ette nägema rasket tagajärge, lisas Petersell: "Põhimõtteliselt küll, jah. Kuivõrd valitsuse määrus paneb kõikidele veekeskustele kohustuse klientidele vajadusel abi osutada, siis laieneb see abi osutamise kohustus kogu veekeskusele, sealhulgas nelja meetri sügavuse basseini põhja."

Keeruline juriidiline vaidlus lihtsalt kokku võttes – määrused ei sätesta täpselt, millise kvalifikatsiooniga isik peab millise basseini juures valvama, aga kohus leidis, et asutusel on kohustus omada võimekust reageerida vastavalt konkreetsele atraktsioonile.

"Kui keegi peab spaad, kus kõige sügavam bassein on poolteist meetrit, siis ilmselgelt ei ole vajalik sinna vabasukeldumisoskustega vetelpäästjaid palgata, vaid piisab ka vähemast. Küll aga, kui spaas on keskmisest ohtlikumaid atraktsioone või äärmiselt sügavaid basseine, siis peab spaa tagama selle, et abi osutamise kohustus ulatuks ka basseini põhja," ütles Petersell.

"Seal ei ole kindlalt kirjas, milline täpselt see pädevus peab olema. See on ikkagi iga ettevõtte enda hinnata, millised on nende riskid, sest ei ole olemas kahte ühesugust veekeskust," ütles Aljas.

Õnnetuse järel ja veel enne kohtuotsuse jõustumist täpsustati valitsuse määrust ja ka Tervise Paradiisis tehti hulga muudatusi, alates sellest, et konkreetse basseini ees on kett, ja lõpetades sellega, et ligipääsu reguleerib pöördvärav. Aga spaaettevõtjad pole enda sõnul siiski kindlad, kas nad jääks järgmise õnnetuse puhul süüdi või mitte.

"Tegelikult saame me alles tagantjärele aru, kas see, mis me tegime, on piisav või mitte. See tekitab natukene teadmatust," ütles Aljas.

Kriitikute sõnul nihutab kohtuotsus liigselt vastutuse vetelpäästele ja firmadele seda enam, et viimasel ajal tuleb üha sagedamini pretensioone kukkumiste või muude konfliktide tõttu veekeskustes.

"Kindlasti ei ole veekeskustel absoluutset abi osutamise kohustust. Näiteks kui keegi seab end seal täiesti vabatahtlikult ja ebamõistlikult ohtu. Ma ei tea, ronib kuskile lae alla, tahab sealt alla hüpata – sellised olukorrad ei ole ettenähtavad. Küll aga on uppumisjuhtumid veekeskuse jaoks vägagi ettenähtavad. Neile reageerimine ja teadmine, kuidas mingis basseinis peaks päästetegevus toimuma – see kõik on veekeskusele vägagi ettenähtav ja seda on võimalik ka harjutada," ütles Petersell.

Lõpumoraal, milles kõik kokku lepivad, on tegelikult lihtne: kui näete, et kaaskodanik on hädas, tehke häält ja kutsuge abi! Venekeelseid intervjuusid selles loos aitas teha Irina Kablukova ning sama teemat jätkab neljapäeval ETV+ saade "Otševidets".