Johann-Christian Põder | Igavese rahu poole ({{commentsTotal}})

Rahu.
Rahu. Autor/allikas: Siim

Ilmavaateliselt kirevas Eestis mõistetakse jõule erinevalt. Meist enamik on aga küllap ühel meelel, et jõuluaeg on rahuaeg ja jõulusõnum on rahusõnum. Jõulurahu kuulutatakse välja eri paigus ja päevadel ja seda teevad nii linnapead, vallavanemad, vaimulikud, koolijuhid kui ka Eesti jahimeeste selts.

Tõepoolest, igatsus rahu järele saadab nii inimese elu kui tervet inimkonna ajalugu. Me soovime hingerahu, rahu oma lähedastega, rahu ühiskonnas, rahu rahvaste ja riikide vahel ja rahu meid ümbritseva loodusega.

Poliitilises plaanis elame aga järjest rahutumas ja keerulisemas maailmas. Pärast külma sõja lõppu lootsid paljud, et liberaalse demokraatia ja inimõiguste võidukäik aitab meil jõuda ka suurema rahuni. Rahvusvaheline koostöö tugevnes, sõlmiti uusi kokkuleppeid ja asutati isegi rahvusvaheline kriminaalkohus. Tänaseks on olukord pea tundmatuseni muutunud: meie aega iseloomustavad märksõnad on sõjalised kallaletungid ja konfliktid, autoritarismi, populistliku rahvusluse ja religioosse äärmusluse tõus ning rahvusvahelise koostöö nõrgenemine.

Seetõttu on praegu eriti põhjust mõelda kahele silmapaistvale rahusõnumile, mis on kahel viimasel sajandil puudutanud südameid ja kujundanud maailma. Need on rahulaul "Püha öö" (1818) ja filosoof Immanuel Kanti essee "Igavese rahu poole" (1795).

Esimene on rahukogemuse ja rahuigatsuse usuline väljendus, teine püüab vaid mõistusele toetudes näidata, et meie kohus on ehitada üleilmset, igavesti kestvat rahukorda.

Hetkeline rahu – õige elu vales

Tänavu tähistati 100 aasta möödumist Esimese maailmasõja lõpust. Selle sõjaga seostub meile moodsa relvatehnika õõvastav hävitustöö ning inimeste massiline ja mõttetu kannatus ja surm. Samas väärib ikka ja jälle meenutamist üks imetabane hetk I maailmasõja esimesest aastast. Filosoof Theodor W. Adorno mõte "ei ole õiget elu vales" ei pea nõnda paika: isegi koletus sõjas oli hetk, mil imelisel kombel leidis aset "õige elu" – ja selle alguseks peetakse justnimelt jõululaulu "Püha öö".

Oli 1914. aasta jõuluõhtu ja läänerindel Flandria sõjakaevikutes seisid vastamisi Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa sõdurid. Järsku kostus külmast ja niiskest kaevikust saksakeelne "Püha öö". Sellega ühinesid varsti prantsuse ja inglise keeles ka vastaspoole sõdurid. Järgmisel hommikul ronisid kümned tuhanded mehed ettevaatlikult kaevikutest välja, pidasid ühiselt jõule ja mängisid isegi koos jalgpalli.

"Püha öö" aitas keset metsikut lahinguvälja tekkida spontaansel rahul, isegi kui see kestis vaid napilt paar päeva. See Austrias loodud jõululaul väljendas algselt Napoleoni sõdadest räsitud inimeste rahuigatsust. Pea sada aastat hiljem sai see aga sõjakaevikutes otseses mõttes rahu loovaks lauluks. Tänaseks on tegemist tuntuima jõulu- ja rahulauluga, mis enam kui 300 keelde tõlgituna puudutab ja ühendab inimesi üle terve maailma.

Igavese rahu poole

Hiljuti toimus Venemaal Kaliningradi ehk endise Königsbergi lennujaama nimehääletus. Favoriitide seas oli ka kuulus filosoof Kant, kes hääletust siiski ei võitnud. Oma panuse sellesse andis Balti laevastiku staabiülem, kes ärgitas Kanti poolt mitte hääletama – tegemist olevat reeturi ja välismaalasega, kes kirjutas arusaamatuid raamatuid.

Tõepoolest, Kanti kirjutised ei ole just lihtsad. "Puhta mõistuse kriitikas" sisalduv "kategooriate transtsendentaalne deduktsioon" on murdnud nii mõnegi filosoofiatudengi hambad. Kanti lugejasõbralik, rahulepinguna kujundatud essee "Igavese rahu poole" võiks olla aga iga (Vene) staabiohvitseri öökapil.

Kant unistas ja mõtles üleilmsest, püsivast rahukorrast ja tema hiline kirjutis rahust tegi temast uusaja tähtsaima rahuteoreetiku. Ta püüdis seejuures vältida eluvõõrast utopismi ja resigneeruvat realismi, rahumõtlemise Skyllat ja Charybdist.

Kuigi kirjutise pealkirjas on tubli annus irooniat – Kant laenas selle surnuaia kõrval paiknenud võõrastemaja sildilt –, ei pea igavest rahu tema arvates pidama siiski täiesti võimatuks, millekski, mis sünnib alles "inimsoo suurel surnuaial". Igavest rahu võiks nimetada realiseeritavaks või vähemalt regulatiivseks ideeks.

Kant ei eelda, et inimeste moraalne pale teeks läbi dramaatilise muutuse paremuse suunal. Ta ei pea silmas konfliktide kadumist, vaid nendega ümberkäimise õiguslikku, vägivalda välistavat korraldust. Mõistuse universaalsest moraaliseadusest tuleneb Kanti järgi kohustus töötada välja riikidevaheline liit ja rahukord, mida toetavad mh riikide demokratiseerumine ja võrdsus, kriitiline poliitiline avalikkus ja rahvusvahelised kaubandussuhted.

Kanti rahuplaani globaalne haare ja demokraatlik iseloom said hiljem impulsiks nii Rahvasteliidu kui ka selle järglase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) loomisele.

Usu ja mõistuse rahutandem

Nii "Püha öö" kui ka "Igavese rahu poole" kannavad jõulist rahusõnumit ja moodustavad koos tugeva rahutandemi. Seejuures ei ole sugugi nii, et usuline rahulaul piirduks vaid rahuga Jumala ja inimese vahel. Rahu Jumalaga vabastab ja innustab võitlema ka rahu eest maailmas, see ei luba meil resigneeruda ega muutuda küüniliseks.

Jõululaul ärgitab meid teel rahule kasutama oma parimat mõistust, kogemust ja fantaasiat. Kant seadis oma mõtetega "igavesest rahust" siinkohal kõrge ja väärika mõõdulati. Nii on igaühel, kes laulab "Püha ööd", põhjust kätte võtta ka Kanti valgustusaja rahupärand.

Samas kehtib ka vastupidine loogika – kes hindab kõrgelt mõistust ja selle rahupotentsiaali, ei peaks alahindama lihtsa jõululaulu ja jõulusõnumi tähendust. See ei pruugi katkestada vaid hetkeks kaevikusõda, vaid võib anda väärt impulsse ka meie pingutustesse igavese rahu suunas. Nii usk kui ka mõistus ärgitavad meid töötama rahu nimel, ärgitavad meid rahvusvahelisele koostööle ja rahu edendavate lepete sõlmimisele. Kanti järgi on rahu "mõistuse meistritöö" – veelgi efektiivsem on, kui mõistuse meistritöö põimub usu ja armastuse vaimuga. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: