Juba kevadel läbis riigikogus esimese lugemise plaan muuta planeerimisseadust, et muuta suurte projektide elluviimine Eestis senisest kiiremaks ja prognoositavamaks.

Eesmärk on tugevdada investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetada välisinvesteeringuid, kaitsetööstust, energiajulgeolekut ja kliimaeesmärkide saavutamist.

Seletuskirja järgi hakkab selline ekspressrada puudutama hinnanguliselt kuni viit prioriteetset suurprojekti aastas.

Lävend, millal projekt klassifitseerub niivõrd oluliseks, et pääseda lihtsustatud menetlusse, on praeguse plaani järgi vähemalt 0,1 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on kuskil 40 miljonit eurot.

Ruta Medžyte majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM) rääkis, et see lävend on veel täpsustamisel. Samamoodi on täpsustamisel see, mis täpselt liigituks strateegiliseks suurprojektiks ning mis mitte.

Praegu on eelnõu alusel ekspressrajal suuremahulised tööstuse, tootmise, töötlemise ja nendega seotud valdkondade projektid. Konkreetsemalt strateegilised valdkonnad täpsustatakse valitsuse määrusega.

MKM saatis näiteks riigikogus menetletavale plaanile veel omad muudatusettepanekud, kus pakkus välja, et lisaks klassikalisele tööstusele ja tootmisele võiks ekspressrajale klassifitseeruda ka töötlemine. See võimaldaks kasutada kiirteed näiteks andmekeskuste või ringmajandusprojektide rajamiseks. Peamine on aga, et projektil oleks oluline mõju Eesti majandusele.

Medžyte ütles, et kiirtee tähendab lihtsustatult seda, et suurprojekti menetlemine peaks muutuma võimalikule investorile lihtsamaks.

"On olemas inimene, kes aitab riigiga ja riigiasutustega suhelda, koos menetlusteekonna paika panna ning seda tegevust ja kõiki menetlusi koordineerida. Kõik sõltub ka sellest, milline on projekt. Tööstusprojektid ja investeerimisprojektid võivad olla väga erineva keerukusega ning suurusega. On väga keeruline öelda menetlustee aega, aga ühiselt leitakse kõige parem menetlustee," lausus ta.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas (Eesti 200) ütles, et seni ongi komisjon oodanud majandusministeeriumi tagasisidet eelnõule. Nüüd on see aga käes ning eelnõuga saab edasi minna.

"Kui keskmine planeering võtab aega kaks aastat, siis kiirtee abil oleks võimalik need planeeringud ära menetleda. Seal on isegi öeldud, et kuni aastaga, mis annab investeeringute jaoks võimaluse ja majanduslik mõju jõuab kiiremini kätte. [...] Nüüd me saame edasi minna parandusettepanekute menetlusega ja jõuda teisele lugemisele ja loodetavasti ka kolmandale lugemisele veel sel aastal," lausus Reinaas.