Lugesin täna hommikul huviga Aimar Ventseli arvamuslugu vastumeelsusest ära leierdatud jõulumuusika vastu. Olen lugupeetud etnoloogiga samal nõul, et ükskõik kui hea mingi asi poleks, liigne tarbimine võib anda vastupidise efekti. Kui esimene jäätis on tavaliselt väga maitsev, siis viienda asemel sooviks juba heeringat.

Et jõulud siiski jäävad ning see on aeg, mida inimesed väga ootavad, tuleks liiga tavaliste jõululugude mängitamise asemel hoopis mõelda, kuidas hotellide, restoranide, kaubanduskettide ja juuksurisalongide klientidele neid ruineerimata seda tuttavat ja meeldivat emotsiooni pakkuda.

Muusikapsühholoogiast on teada, et just muusika on see, mis loob paljudele jõulutunde ning kui jõululood ei kõla, pole inimesed samuti rahul. Mitme Eesti kaubanduskeskuse ja avaliku asutuse muusikavaliku koostajana tean hästi, et jõululaulud tekitavad elevust. Hiljuti viisime ühes keskuses läbi katse, kus mängisime jõuluprogrammi asemel tavalisi lugusid. Kliendid reageerisid kiiresti ning pärisid nõudlikul toonil jõululaule, sest vanade klassikaliste paladeta ei tekkivat õige jõulumeeleolu.

Kuigi ühtmoodi kõlavad kuljused võivad lõpuks tõepoolest inimeste peas häirivalt ebameeldivaks muutuda ning on teenindaja juba ammu hulluks ajanud, on võimalik jõulumeeleolu tekitada ka ilma häirivate nüanssideta. Selleks oleks mõistlik kasutada kas värske ilmega arranžeeringuid või hoopiski spetsiaalseid selleks loodud heliteoseid ehk soundscape'e. Oluline on see, et muusikavaliku koostaja teaks, mida ta teeb.

Jõululike muusikapalade loomisel on oma kindel metoodika ning loo erilisuse saab tagada vaid mõningate psühholoogiliste nippidega. Näiteks üks uuema aja edukamaid jõululaule Mariah Carey "All I Want for Christmas is You" on edukas selle tõttu, et kasutab teatud rütmifiguratsioone ja jazzilikke harmooniaid, nagu traditsiooniline ameerika jõululugu "White Christmas". Eriliselt meeldiva nüansi annab loole teise astme poolvähendatud septakord. Kui võtta ainult teatud fragmendid ning heegeldada nende abil kokku läbimõeldud helikontseptsioon, võib tekitada jõuliku tunde ka täiesti uute, ent ometigi tuttavlikult kõlavate lahenduste abil. 

Pühadeaeg on traditsiooniliselt stressirohke, kaubanduskeskused kubisevad viimase hetke ostlejatest ning kogu see närviline sagin koormab inimese vaimu ja stressitaluvust. Kahjuks ei aita stressi leevendamisele kaasa iseteadlikud kaupmehed, kes panevad poodides või teenindussalongides mängima äraleierdatud jõulumuusika plaadi ning demonstreerivad sellega oma ükskõiksust kliendi vaimse tervise suhtes.

Tarbimispühade eel mõtlevad paljud kaupmehed, kuidas riputada poodi üles vilkuvad jõulutuled, kuhu nurka panna kuusk ning millisel ligitõmbaval moel riietada teenindajad. Kuigi visuaalset taju loetakse inimeste aistingute seas tugevaimaks, ei tohiks alahinnata ka auditiivset taju.

Õnneks on edukamad kaupmehed sellest juba aru saanud. Eesti kaubanduskettides ringi liikudes näen aina rohkem läbimõeldud terviklikke jõulukontseptsioone, mis ühendavad läbimõeldud ja professionaalsel viisil nii visuaalsed kui ka helitehnilised lahendused. Olen kindel, et selline värske lähenemine jääb tükiks ajaks kliendi alateadvusesse ega tekita samas tülpimust ka teenindajas.

Kogemus näitab, et ilma jõulumuusikata on jõulud inimestele olulisemalt hallimad ja ilmetumad, just nagu vihmased ja plusskraadidega jõulupühad. Seega võib jõulumuusikat võrrelda justkui värskelt sadanud lumega, mis kaunile pühadeajale meeldiva ja maagilise aktsendi annab.

Ent selle asemel, et "kindla peale minna" ja pühadeperioodil taas sada korda läbi käiatud jõuluplaat mängima panna, tasub vanad traditsioonilised lood värskeks muuta või luua hoopiski uus helilise talve võlumaa. See hoiab vaimse tervise korras – nii iseendal kui ka kaaskodanikel. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.