Filipiinidel hukkus kirikurünnakus vähemalt 20 inimest ({{commentsTotal}})

{{1548561540000 | amCalendar}}
Filipiinide sõdur kontrollpunktis Jolo saarel.
Filipiinide sõdur kontrollpunktis Jolo saarel. Autor/allikas: SCANPIX / EPA

Filipiinide lõunaosas Jolo saarel plahvatas katoliku katedraali ees kaks pommi, surma sai vähemalt 20 ja kannatada 81 inimest, teatasid võimud pühapäeval.

Karmeli Mäe Neitsi Maarja Katedraali plahvatustes hukkunute seas oli 15 tsiviilisikut ja viis sõdurit. Viga sai 14 sõdurit, kaks politseinikut ja 65 tsiviilelanikku. Varem esitatud kõrgem ohvrite arv oli tingitud kahekordsest lugemisest.

Rünnaku eest võttis vastutuse sunniitlik äärmusrühmitus ISIS, teatas islamistide internetikülgi jälgiv monitooringufirma SITE Intelligence Group.

Esimene pomm plahvatas Jolo katedraali sees pühapäeval missa ajal. Kui julgeolekujõud reageerisid rünnakule, õhiti katedraali sissepääsu juures teine pomm.

Politsei ja relvajõudud teatasid varem kolme tsiviilisiku ja viie sõjaväelase hukkumisest.

Teine pomm oli arvatavalt kinnitatud pühakoja lähistele pargitud mootorratta külge.

Soomukid blokeerisid hiljem peamise katedraali juurde viiva tänava.

Jolo saarel tegutseb aktiivselt islamistlik rühmitus Abu Sayyaf. USA ja Filipiinid on kandnud selle ühenduse plahvatuste korraldamise eest terroriorganisatsioonide musta nimekirja.

"Me ajame selle alatu kuriteo halastamatuid korraldajaid taga kas või maailma lõppu välja, kuni kõik tapjad on toodud kohtu ette ja pandud trellide taha. Seadus ei anna neile mingit armu," teatas president Rodrigo Duterte büroo Manilas.

"Riigi vaenlased esitasid väljakutse valitsuse võimekusele tagada selle regiooni kodanike julgeolek. (Filipiinide sõjavägi) võtab väljakutse edukalt vastu ja purustab need jumalavallatud kurjategijad," lisati.

Aastal 1997 lasid arvatavad Abu Sayyafi liikmed katedraali ees maha piiskop Benjamin de Jesusi.

Nädala aja eest toetasid moslemid roomakatoliku enamusega Filipiinidel autonoomse regiooni Bangsamoro loomist riigi lõunaosas, eesmärgiga lõpetada ülestõus, milles on hukkunud umbes 150 000 inimest. Suurem osa moslemienamusega regioonidest kiitsid autonoomialeppe heaks, kuid Sulu provintsis, kus asub ka Jolo, lükati see rahvahääletusel tagasi. Provintsis tegutseb rivaalitsev mässuliste rühmitus, kes on leppele vastu ning teised grupeeringud, keda rahuprotsess ei hõlma.

Lääne valitsused on autonoomialeppe poolt, kuna kardavad, et Filipiinidel tegutsev äärmusrühmituse ISIS haru võib astuda liitu Filipiinide moslemitest mässulistega ning muuta riigi lõunaosa islamiäärmuslaste kasvulavaks, kirjutab Associated Press.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: