Filipiinide valitsuse teatel võeti Duterte Manila lennujaamas vahi alla pärast naasmist Hongkongist, vahendas väljaanne The New York Times. Tema advokaat Salvador Panelo ütles, et vahistamine oli ebaseaduslik, osaliselt seetõttu, et Filipiinid lahkusid kohtu töö aluseks olevast lepingust ajal, mil Duterte oli ametis.

ICC kolmest kohtunikust koosnev kolleegium kirjutas oma määruses prokuröri esitatud tõendite põhjal, et Duterte korraldusel toimunud tapmised Davao linnapeana ja hiljem presidendina, olid üheaegselt nii laialt levinud kui ka süstemaatilised.

Kohtunike paneel ütles oma salajases määruses, millest NYT koopia sai, et usub Duterte isiklikku vastutust inimsusvastase mõrvakuriteo eest.

Karismaatiline populist Duterte (79) lahkus ametist 2022. aastal, kuid on endiselt üks Filipiinide mõjukamaid poliitikuid ning tal on nautinud suhtelist puutumatust hoolimata mitmetest süüdistustest seoses tema uimastivastase kampaaniaga.

Duterte vahistamine võib olla suur samm ohvriterohke narkosõja süüdlaste vastutusele võtmise suunas tuhandete filipiinlaste jaoks, kelle lähedased kampaania ajal tapeti ja kes on pikka aega õigust otsinud, märkis NYT.

Tapmistes on süüdi mõistetud vaid käputäis inimesi, aga inimõigusrühmituste hinnangul tapeti narkosõjas kokku ligikaudu 30 000.

Seni ei ole selge, kas Duterte peab astuma Haagis tegutseva kriminaalkohtu ette. Juhtum saab olema proovikivi kohtu jaoks, mis on viimastel kuudel taotlenud Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Myanmari sõjaväehunta juhi Min Aung Hlaingi vahistamist, süüdistades mõlemaid inimsusevastastes kuritegudes.

Duterte oli Filipiinidel aastaid puutumatu. Riigi suuruselt teise linna Davao linnapeana juhtis ta enam kui kaks aastakümmet karistamatult ohvriterohket võitlust uimastikaubitsejatega. 2016. aastal kasutas ta oma karmikäelist tegutsemist narkovastases võitluses argumendina presidendivalimiste kampaanias ja võitis valimised, kuigi ekspertide sõnul ei ole riigil uimastitega suuri probleeme.

Oma viimasel kampaaniaüritusel soovitas ta rahvahulgal unustada inimõigusi käsitlevad seadused.

"Teie, narkolevitajad, takistajad ja mittemidagitegijad, minge parem ära," ütles ta. "Sest ma tapan teid." Ta ütles, et annab endale ja oma julgeolekujõududele puutumatuse süüdistuse esitamise eest ning armu mõrvade toimepanemise eest.

Ametis olles viis Duterte Filipiinid välja ICC-st, mis oli asunud uurima kohtuväliseid tapmisi.

Duterte advokaat ütles, et vahistamine oli osaliselt ebaseaduslik, kuna Filipiinide politsei ei lubanud endise presidendi advokaatidel talle lennujaama vastu tulla. Ta ütles, et kavatseb esitada politsei ja vahistamise tellinud ametnike vastu kriminaalkaebused.

Ta lisas, et vahistamine oli ebaseaduslik, kuna vahistamismäärus "pärineb ebaseaduslikust allikast, ICC-st, millel ei ole Filipiinide üle jurisdiktsiooni.

Kuid Filipiinid on endiselt Interpoli liige, mis võib ICC nimel taotleda Duterte vahistamist. Interpoli esindaja viibis Duterte vahistamise juures.

Kui Duterte kuueaastane ametiaeg 2022. aastal lõppes, teatas tema administratsioon, et julgeolekujõud tapsid 6252 inimest – ametnikud nimetasid neid kõiki narkokuritegudes kahtlustatavateks.

Duterte jäi karistamatuks oma järglase Ferdinand R. Marcos Jr. ajal. Varalahkunud diktaatori Ferdinand E. Marcose pojana tõusis ta presidendiks pärast poliitilise liidu sõlmimist Duterte tütre Saraga, kes valiti tema asepresidendiks. Oma ametiaja alguses teatas Marcos, et ta ei tee ICC-ga koostööd.

Kuid suhted Marcose ja asepresident Duterte vahel halvenesid kiiresti. 2023. aasta lõpuks oli Marcose valitsus vaikselt lubanud ICC uurijad Filipiinidele, kirjeldas NYT.

Eelmisel aastal alustas Filipiinide parlament Duterte narkosõja uurimist. Endine president keeldus alamkojas tunnistusi andmast, kuid ilmus oktoobris senatis toimunud istungile, kus tal on märkimisväärne toetus.

"Kõigi selle õnnestumiste ja puuduste eest võtame mina ja ainult mina täieliku juriidilise vastutuse," ütles ta uimastivastase kampaania kohta. "Kõige eest, mida politsei minu korralduste kohaselt tegi, võtan vastutuse. Mina peaksin olema see, kes vangistatakse, mitte politseinikud, kes mu korraldusi täitsid. See on kahetsusväärne, nad lihtsalt teevad oma tööd," rääkis ta.