Võlaameti teatel olleks emissiooni lunastustähtaeg 2024. aasta aprill ja investoritele pakutakse seda "lähitulevikus".

Agentuur nimetas emissiooni korraldajatena järgmisi finantsasutusi: Merrill Lynch, Goldman Sachs International Bank, HSBC, JP Morgan, Morgan Stanley ja Société Générale.

Viimati väljastas Kreeka võlakirju mullu veebruaris. Seitsmeaastaseid võlakirju emiteeriti toona kolme miljardi euro ulatuses intressimääraga 3,5 protsenti.

Viieaastaseid võlakirju emiteeris riik viimati 2017. aasta juulis, samuti kolme miljardi euro eest intressimääraga 4,625 protsenti.

Kreekal ei ole kohest vajadust raha turgudelt kaasata, sest riigil on vähemalt 15 miljardi euro jagu reserve. "Meie rahastus on 2020. aastani kaetud," ütles peaminister Aléxis Tsípras varem jaanuaris.

Kreeka võlakoorem ulatus mullu 335 miljardi euro ehk 180,4 protsendini sisemajanduse koguproduktist. Prognooside järgi peaks see 2019. aastaks langema 167,8 protsendile.

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib Kreeka majanduskasvuks tänavu 2,4 protsenti, samas kui valitsus prognoosib selleks 2,5 protsenti.

Kreeka peaminister teatas valimiste eel miinimumpalga tõusust

Tsípras teatas esmaspäeval 11-protsendisest miinimumpalga tõusust, mis on esimene pärast aastakümne kestnud kasinusmeetmeid ja tuleb mõned kuud enne parlamendivalimisi.

Tsíprase sõnul tõuseb miinimumpalk veebruarist 586 eurolt 650 eurole.

"Tööliste purustamine pole see viis, kuidas hoida kasvu ja anda tõuget majandusele," lausus Tsípras valitsuskabinetile. "Vastupidi, see on tõestatud pankrotiretsept."

Miinimumpalga tõusust saab otseselt või kaudselt kasu pea 900 000 inimest, sest muudatus mõjutab ka töötu abirahasid, mis arvutatakse miinimumpalgast.

Konservatiivide juhitud valitsus kärpis miinimumpalka 2012. aastal 22 protsenti. Tollal oli finantskriis haripunktis ja võlausaldajad nõudsid miinimumpalga alandamist.

Tsíprase vasakäärmuslik erakond Syriza jääb arvamusküsitlustes konservatiivsest rivaalist Uuest Demokraatiast umbes kümme protsendipunkti maha ning peaminister üritab vahet tasa teha. 

Korralisi parlamendivalimisi ei ole oodata enne oktoobrit, kuid spekuleeritakse, et need võivad toimuda erakorraliselt mais -- siis langeksid nad ühele ajale kohalike ja Euroopa Parlamendi valimistega -- või isegi varem.

Tsípras juhib vähemusvalitsust, sest tema rahvuslastest koalitsioonipartnerid lahkusid jaanuaris valitsusest. Lahkumise põhjus oli nende vastuseis Makedoonia nimeleppele.