Algselt pidi hääletus toimuma vahetult pärast südaööd, kuid see lükati edasi pärastlõunasse, kuna paljud seadusandjad 300-liikmelises parlamendis soovisid sel teemal sõna võtta. Nimelepet toetas 153 saadikut.

Peaminister Alexis Tsipras tervitas Makedoonia nimeleppe ratifitseerimist, öeldes, et see on "ajalooline päev".

"Täna kirjutame uue lehekülje Balkani jaoks," ütles ta oma Twitteri kontol ning lisas, et vihkamine, vaidlused ja konflikt asendub sõpruse, rahu ja koostööga.

Makedoonia peaminister Zoran Zaev õnnitles Tsíprast ajaloolise võidu puhul. "Palju õnne, mu sõber," ütles Zaev Twitteris. "Koos oma rahvastega oleme me saavutanud ajaloolise võidu."

"Elagu Prespa lepe! Igavese rahu ja arengu eest Balkanil ja Euroopas!" lisas ta.

Tsípras ja Zaev sõlmisid juunis kokkuleppe 27 aastat väldanud nimetüli lahendamiseks. Kokkuleppe kohaselt saab Makedoonia sellega nime Põhja-Makedoonia Vabariik.

Makedoonia parlament on leppe juba ratifitseerinud.

Kreekas on nimeleppe vastu toimunud protestid. Pühapäeval sai Kreekas kokkupõrgetes politsei ja maskides protestijate vahel vigastada 40 inimest. Ateenas avaldas nimemuutuse vastu meelt kümneid tuhandeid inimesi.

Valitsuse sõnul provotseerisid kokkupõrkeid äärmuslased uusnatslikust erakonnast Kuldne Koidik, kes püüdsid tungida parlamendihoonesse.

Suur hulk Kreeka parteidest alates Kuldsest Koidikust kuni sotsialistideni on nimeleppe vastu.

Makedoonia ametlik nimi on alates iseseisvumisest 1991. aastal olnud Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM).

Kreekas, mille põhjapoolne provints kannab Makedoonia nime, on naaberriigi nimemuutusele tugev vastuseis.

Nimetüli tõttu on Kreeka aastaid pidurdanud Makedoonia lõimumist NATO ja Euroopa Liiduga.

Mikser: leppe ratifitseerimine on ajalooline samm

Välisminister Sven Mikser ütles, et Prespa leppe ratifitseerimine Kreeka parlamendis on ajalooline samm, mis lõpetab 27-aastase patiseisu.

"Nagu näha, kannatlikkus ja diplomaatia võidavad. Jääme ootama ametlikku teavitust Skopjest nimemuutuse kohta ning julgustame ja toetame jõudsat edasiliikumist nii NATO kui ka EL-i suunal," kommenteeris Mikser.

"On väga positiivne, et Euro-Atlandi integratsioon saab jätkuda ning loodame tänastest otsustest julgustavat tõuget ka teistele Lääne-Balkani piirkonna riikidele nende teel Euroopa Liidu ja NATO suunas. Eesti on alati olnud Lääne väärtusruumi edasise laienemise tugev toetaja."