Eesti ühe reostunuma jõe puhastamine põlevkivisaastast neelab 21 miljonit ({{commentsTotal}})

Reostunud Purtse jõgi
Reostunud Purtse jõgi Autor/allikas: Eero Vabamägi/Eesti Meedia/SCANPIX

Ida-Virumaal algasid 21 miljonit eurot maksvad tööd Purtse jõe puhastamiseks põlevkivitööstuse jääkreostusest. Eesti üks reostunumaid jõgesid loodetakse keskkonnale ohutuks saada 2022. aasta lõpuks.

Purtse jõe valgala pinnas reostus Kohtla-Järvel ja Kiviõlis tegutsenud põlevkivitehaste reostuse tõttu peamiselt 1930.-1980. aastatel.

Keskkonnaministeeriumi projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul on Purtse puhastamine ainulaadne projekt, sest kunagi varem ei ole Eestis nii suures mahus likvideeritud jões asuvat jääkreostust. "Kogu projekti käigus eemaldatakse tuhandeid tonne reostunud pinnast," ütlest ta.

Jaaksoo sõnul annab projektile lisaväärtust võimalus rakendada saadud kogemusi tulevikus sarnastes projektides.

Töid tehakse kolmes etapis. Paegu alustati projekti esimese etapiga ehk fenoolisoo ohutuks muutmisega. Fenoolisoo on Kohtla-Järve poolkoksimäest välja nõrgunud fenoolidega tugevalt reostunud ala. Keskkonnareostuse likvideerimiseks korrastatakse fenoolisoo 14 hektari ulatuses. Fenoolisoo reostunud osast kogutakse vesi kokku ja pumbatakse Kohtla-Järve reoveepuhastisse. Puhas vesi juhitakse kraavide süsteemiga fenoolisoost mööda Varbe peakraavi.

Järgnevates etappides puhastatakse 13 kilomeetrit Purtse ja Kohtla jõge ning rajatakse 4 kilomeetrit uut jõesängi. Puhastatav jõeosa eraldatakse esmalt ajutiste tammidega ja vesi juhitakse ajutise möödavoolukraavi või -torustiku abil jõesängist mööda. Seejärel kaevatakse reostunud pinnas välja. Väljakaevatud ala täidetakse puhta pinnasega ja selle looduslik välimus taastatakse. Ajutised tammid, möödavoolukraav või torustik eemaldatakse ja vesi juhitakse tagasi puhastatud jõesängi. Väljakaevatud reostunud pinnas puhastatakse kõrgel temperatuuril kuumutades.

Projekteerimis- ja ehitustöid viib läbi Pinnasepuhastuse OÜ, projekti konsultandid on Kobras AS ja Maves AS. Tööde tellija on keskkonnaministeerium. Projekti rahastatakse 85 protsendi ulatuses Euroopa Ühtekuuluvusfondist ning 15 protsendi ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammist ja riigieelarvest.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: