Teadlasi aastaid vaevanud puudujäägid Eesti teaduse rahastamises on lõpuks jõudnud ka avalikkuse ette. Juba on astutud ka esimesi samme lahenduste leidmiseks ja kriisi vältimiseks. Möödunud nädala lõpus tuli aga ilmsiks plaan suunata lõviosa teadusele plaanitud lisarahast rakendusuuringutesse ja eelkõige ettevõtlusesse ning jätta alusteadustega tegelevad teadlased endiselt virelema.

Alusteadusi nähakse kui mõttetut raharaiskamist teadlaste isikliku uudishimu rahuldamisele, samas kui ettevõtluse teadus-arendustegevus pakkuvat koheselt konkreetseid võimalusi raha tagasi teenida.

Arusaam, et alusteadused on ebavajalikud, on aga sügavalt ekslik. Alusteaduste eesmärk on mõista loodust ja inimesi. On tegelikult uskumatu, kui vähe me teame sellest, mis meid ümbritseb. Mida teevad meie kümned tuhanded geenid? Kuidas töötab meie aju? Kuidas sai alguse universum ja kuhu on see teel? Kuidas on liigid omavahel seotud terviklikeks ökosüsteemideks? Miks on kultuur korraga muutuv ja muutumatu? Meil on leidmata vähiravi ja keskkonda hoidev tõhus viis inimkonnale energiat toota.

Alusteadusi nimetatakse ka uudishimu poolt juhitud teadusteks. Vaid uudishimu toel saame nihutada praeguse maailma piire. Et need piirid aga nihkuksid, vajame võimalikult tarkade ja võimekate inimeste uudishimu ning neile tuleb võimaldada konkurentsivõimelist tasu.

Just tänu teadusele, uudishimule, kirjapandud sõnas ja autoriteetides kahtlemisele on meil tänapäeval kasutada hüved, millest vaid mõned põlvkonnad tagasi ei osatud unistadagi. Meie lapsed ei sure massiliselt nakkushaigustesse. Meil on toit laual ja me ei pea selle saavutamiseks varahommikust hilisõhtuni põllul rügama. Meil on vaba aega, et lugeda raamatuid, vaadata filme, puhata ja mängida. Me elame kõik paremat elu ja naudime suuremat luksust kui päikesekuningas Louis XIV kunagi.

Aga kas elu võiks olla veel parem, samal ajal vähem maailma ressursse raiskav? Ehk ei paneks siis teaduse arengule piiri ette?

Alusteadused on kui viljakas muld, millest võrsuvad elu edasiviivad lahendused. Mida viljakam ja ohtram on muld, seda mitmekesisemaid ja paremaid rakendusi sealt kasvab. Üks olulistest alusteaduste rollidest ongi hoida võimalused avatuna, tagada paindlikkus tulevikuprobleemide lahendamiseks. Alusteadused võimaldavad koolitada välja uusi laia teadusliku silmaringiga eksperte, kelle poole on võimalik pöörduda keeruliste küsimuste lahendamiseks, olgu need keskkonnaprobleemid, haiguste levik või jätkusuutlik energiatootmine.

Alusteadusi iseloomustab teadlase laialdane vabadus oma töö suunamisel, mille juures ei seata prioriteediks lühiajalist kasu või otseseid rakendusvõimalusi. Elektrit ei avastanud teadlased, kellele anti ülesandeks teha paremaid küünlaid, vaid need, kellel oli vabadus järgida oma uudishimu. Nii näitavad analüüsid, et alusteadustesse investeerimine toob kordades rohkem tagasi kui parimadki investeerimisfondid.

Suured läbimurded teaduses – röntgenkiirguse avastamine, antibiootikumid, DNA struktuur – on kõik alusteadustega tegelenud, uudishimu poolt juhitud teadlaste poolkogemata tehtud avastused. Me ei taha, et tänapäeval jääksid võrdväärsed avastused tegemata ainult sellepärast, et grandikomisjonid ei näe kohe läbi nende ideede rakendusvõimalusi.

Oleme viljakat mulda ikka pidanud Eesti rikkuseks. Hinnakem siis seda ka teadusvaldkonnas. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.