"Ukrainlased võitlevad oma riigi püsimajäämise, oma identiteedi ja oma vabaduse eest. Nad võitlevad ka meie vabaduse ja meie enesemääramisõiguse eest. Peame edaspidigi Ukrainat võimalikult jõuliselt toetama," rääkis von der Leyen.

"Konkreetselt tähendab see järgmist: esiteks kavatseme kõige karmimal sõjatalvel Ukrainat toetada tugevamini kui varem. Koos partneritega anname humanitaarabi ning parandame Ukraina energia- ja soojavarustust," lubas ta.

"Teiseks tugevdame Ukraina õhukaitset. Eelmisel nädalal andsime esimest korda loa Ameerika õhutõrjerakettide Patriot ostuks. Need tuleb nüüd kiiresti kohale toimetada," jätkas Euroopa Komisjoni president.

Seejuures rõhutas von der Leyen vajadust vähendada sõltuvust ühest ainsast tarnijast. Patrioti õhukaitsesüsteeme, mis väidetavalt pea ainsana suudavad Venemaa ballistilisi rakette tõrjuda, toodavad Ameerika Ühendriigid.

"Seetõttu tahame koostöös Ukrainaga välja töötada soodsa modulaarse raketitõrjesüsteemi. Selle koostöö keskmes on ballistiliste rakettide tõrje süsteem Freyja. Siin kohtuvad ukrainlaste lahingukogemused ja innovaatilisus Euroopa Liidu juhtpositsiooniga tehnoloogia valdkonnas. Ja loomulikult ei tohi unustada meie märkimisväärset tootmisvõimsust," märkis ta.

Samas on Freyja von der Leyeni sõnul alles algus ja Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendist üle jäänud vahenditega plaanib Euroopa Liit käivitada uue programmi, mille raames toetatakse ühisprojekte Ukraina ettevõtetega.

Sellega seoses tõi von der Leyen välja ka Ukraina sõjas ilmnenud vajaduse omada kriitilise tähtsusega toetusvahendid ehk strateegilisi võimaldeid, mis võimendavad relvajõude ja milleta usaldusväärne kaitse ei oleks tema sõnul mõeldav.

"Alates õhu- ja raketitõrjest kuni strateegilise transpordi ja õhus tankimiseni. Kosmosest küberruumini," loetles ta. "Need süsteemid on hädavajalikud ja neid peab olema rohkem. Seda eesmärki suudab Euroopa saavutada ainult üheskoos. Seepärast kuulutan välja uue Euroopa strateegiliste võimaldite rahastamisvahendi, mis on täielikult kooskõlastatud NATO-ga," kuulutas Euroopa Komisjoni president, lisades, et Euroopa julgeoleku saab tagada üksnes tugev ja usaldusväärne kaitsevõime.

Von der Leyen meenutas kaitsevõimest rääkides ka sellele, kuidas EL-i liikmesriigid on oma kaitsekulusid suurendanud.

Viidates Euroopa riike üha sagedamini tabanud hübriidrünnakutele, millest viimased oli äsja Leedu, Taani ja Poolaga juhtunud ning augusti algul toimunud droonirünnaku katse Leipzigis, rõhutas von der Leyen, et need ei olnud rünnakud üksnes mõne liikmesriigi, vaid kogu liidu vastu. "Ja seda me ei luba," lisas ta.

Komisjoni juht kutsus üles looma uut koostööformaati Euroopa julgeoleku kindlustamiseks: "Arvan, et on aeg koostada Euroopa enda artikkel 4 (ta viitas NATO aluslepingu samalaadsele punktile, mis pakub ohtu sattunud osalistele võimalust konsultatsioonideks – toim.)või hädaolukorra julgeolekuprotokoll. Kui üks liikmesriik selle käivitab, tulevad kõik liikmesriigid kokku. Et koordineerida Euroopa vastumeetmeid. Et hoida ära olukorra edasist eskaleerumist ja leevendada mõju."

Samas lisas ta, et tuleks minna veelgi kaugemale. "Juba pikka aega oleme arutanud vajadust luua riigijuhtide tasandi kohtumiste formaat, mille fookuses oleks meie maailmajao julgeolek. Milles osaleksid partneritena muu hulgas Ukraina, Ühendkuningriik, Norra ja Kanada," rääkis ta. "Arvestades meid ümbritsevate riskide laadi ja ulatust, on see vajadus muutunud üha pakilisemaks. Seepärast jagame oma mõtteid, kuidas muuta Euroopa Julgeolekunõukogu reaalsuseks. Sellega on ilmselgelt kiire," rõhutas von der Leyen.

Euroopa Komisjoni president puudutas oma kõnes lisaks julgeolekuteemadele ka Euroopa majanduse, tehisaru, keskkonna ja kliimamuutuste, rände, sotsiaalmeedia ja laste kaitsmise ning muid valdkondi.