Osavalla moodustamise võimalust on seni kasutanud vähesed ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Janek Mäggi Facebooki konto

Ühinemisnõustajad tegid esmase analüütilise kokkuvõtte ühinenud omavalitsustes tegutsevate teeninduskeskuste ning osavaldade ja linnaosade kohta, millest selgus, et omavalitsused on enim kasutanud teeninduskeskuse mudelit, samas osavaldade ja linnaosade loomist on kasutanud vaid kaheksa omavalitsust 79-st.

Regionaalhalduspoliitika osakonna nõuniku Kersten Kattai sõnul oli üks haldusreformiga seotud hirm ja kriitikute argument see, et ühinenud omavalitsus jääb elanikele kaugeks. "Seetõttu kirjutati kohaliku esinduse moodustamise ja teenuste kättesaadavuse nõue sageli ühinemislepingutesse," täpsustas ta.

Kattai lisas, et vallasisest poliitilist detsentraliseerimist on ühinemislepingute elluviimisel siiski vähe märgata.

"Enamikus omavalitsustes on küll loodud teenuse kättesaadavuse tagamiseks teeninduskeskused, kuid osavalla- või kogukonnakogusid on moodustatud vähestes. Põhjus võib olla selles, et ühinemiseelsed hirmud ei ole realiseerunud ning klassikalised kohalikud institutsioonid on piirkondliku esindatuse piisavalt taganud. Samas võib see ka viidata vähesele oskusele kujundada mitmekesisemaid juhtimismudeleid, kui on seni harjutud," ütles Kattai.

Mis puudutab osavaldu, siis Kattai sõnul oli nende loomine, õigused ja vastutus haldusreformi ettevalmistamisel oluline teema. "Kui osavallakogu on igas moodustatud osavallas kohustuslik organ, siis osavallavanemad ja osavallavalitsused on jäänud pigem erandiks. Seda on siiski teinud Hiiumaa, Lääne-Nigula ja Märjamaa vald. Need omavalitsused viisid sisse osavallavanema institutsiooni ning moodustasid osavallavalitsused, mis on vallavalitsuse piirkondlikud struktuuriüksused," lisas ta.

Lisaks on Kattai sõnul ka ühendvaldu, kus vallavalitsuse osakonnad või ametnikud on paigutatud eri keskustesse. Ta tõi näiteks Põhja-Pärnumaa vallas Vändra ja Pärnu-Jaagupi, Tori vallas Sindi, Tori ja Sauga, Haljala vallas Haljala ja Võsu ning Häädemeeste vallas Häädemeeste ja valla keskuseks oleva Uulu.

Analüüsi omavalitsustes tegutsevate osavaldade, kogukonnakogude ja piirkondlike teenuskeskuste kohta tegid ühinemisnõustajad Mikk Lõhmus, Georg Sootla, Rivo Noorkõiv ja Kersten Kattai. Analüüsi eesmärk oli hinnata, millised võimalikud mudelid on eri kohtades kasutusele võetud, kuidas neid võimalusi kasutatakse ja mil määral lahendused haakuvad varem ühinemislepingutes kirja panduga.

Tegu on ühega tegevustest, millega kaardistatakse ja hinnatakse toimunud haldusreformi mõjusid. Analüüsi valmimist toetas Euroopa Sotsiaalfond.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: