"Nad ründavad interneti infrastruktuuri ennast," lausus ICANN-i asepresident ja tehnoloogiaosakonna ülem David Conrad. "Sihitud rünnakuid on varemgi olnud, kuid ei midagi sarnast."

Rünnakud algasid 2017. aastal, kuid viimastel nädalatel on julgeolekuekspertide mure kasvanud, mistõttu kutsuti kokku ka ICANN-i erakorraline kohtumine.

Pahatahtlik tegevus on suunatud domeeninimede süsteemi (DNS) vastu, mis suunab liikluse vajaliku aadressini internetis.

ICANN-i spetsialistide ja teiste hinnangul on nende rünnakute käigus võimalik jälitada andmeid, suunata liiklus mujale või võltsida kriitiliselt tähtsaid veebisaite.

"Selle probleemi vastu ei ole üht konkreetset tööriista," lausus Conrad, märkides, et ICANN ärgitab tugevdama turvet kogu internetis.

USA võimud esitasid möödunud kuul sarnase hoiatuse DNS-i rünnakute kohta.

"See võrdub umbes sellega, et keegi valetab postkontoris sinu aadressi kohta, vaatab läbi su posti ja toimetab siis selle sinu postkasti," selgitas USA sisejulgeolekuministeerium viiimast küberturvahoiatust.

"Sulle (või saatjatele) saab sõltuvalt nende saadetiste sisust teha palju kahju," lisas ministeerium.

DNSpionaaži rünnakud võisid alata vähemalt 2017. aastal, märkis küberturbe analüütik Ben Read.

Sihtmärkide nimistus olid registripidajad ja internetiteenuste pakkujad eriti Lähis-Idas.

"Me oleme täheldanud, et sihikule on võetud eelkõige meiliaadressid ja salasõnad," lausus Read. "On tõendeid, et see lähtub Iraanist ja seda tehakse Iraani heaks."

Spetsialistide sõnul on rünnakuid aset leidnud ka Euroopas ning sihtmärkide seas on olnud valitsused, luureteenistused, politsei, lennufirmad ja naftatööstus.