Keskkonnaamet kutsus inimesi üles nuputama uusi väljendeid nii tuntud ja lihtsamana näivatele kui pikematele ja keerulisematele väljenditele.

Näiteks väljendile "lageraie" pakkusid inimesed vasteteks sõnu "rage", "lagerala", "kändlõikus", "kändlus", "lagestus", "puupühe", "lõppraie" ja "istutusraie".

Õhusaaste tähistamiseks pakuti uute variantidena välja sõnu nagu "mudu", "rudu", "õõste", "hõrm", "sõhk" ja "õhurääm".

Huvitavaid mõttelende tekitas Eesti ilmaprognoosides kõige sagedamini kasutatav väljend "pilves selgimistega". Seda tähistati näiteks väljenditega "pilsel", "pilkpilvisus", "sõrenev" "pelles", "pauspilvine", "pilvselge", "suge" ja "ehkutav".

Ilmaprognoosi asendusena, milleks on muidu kasutatud maakeelset ilmaennustust, käidi värskete väljenditena välja "ilmustus", "ilmendus", "ilmik", "ilmaoode", "ilmaenne" ja "ilmasilm".

Pika ja lohiseva "ohtlike ilmanähtuste eest hoiatamine" asemel pakuti suupärasemate variantidena välja "hoire", "häilo", "ohtimine", "ohutama", "ilmasos", "ilmaohuteade" ja "plingutamine".

Kuues väljend, millele keskkonnaagentuur asendust otsis, oli "looduskaitse all olev". Pakuti "loodusturbeline", "loitud", "jäävik", "tabustatud", "hoiuhooldel", "loodusharuldane" ja "sülev".

Keskkonnaagentuur tänab kõiki ideega kaasa tulnud keeleärksaid inimesi.