ERR Brüsselis: EL tahab jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalse majanduseni
Keskkonnaministeerium analüüsib võimalusi, kuidas Eesti saaks plaanitust kiiremini oma süsihappegaasi saastet vähendada. Euroopa Liit tahab 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalse majanduseni.
Euroopa Liit jõudis hiljuti kokkuleppele karmimates saastenõuetes autodele. Kümne aastaga väheneb uute autode süsinikdioksiidi limiit võrreldes praegusega ligikaudu kolmandiku võrra. See kõik ei ole aga piisav. Kliima soojeneb kardetust kiiremini ja Euroopa Liit tahab sajandi keskpaigaks jõuda kliimaneutraalse majanduseni, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"40 riigist pärit kliimateadlased avaldasid uue raporti, millest selgus, et meil on vaja oluliselt oma ambitsiooni tõsta, sest selles rütmis, milles me praegu liigume, ei piisa selleks, et oma eesmärke täita," rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.
Keskkonnaministeerium kavatseb mõne aja pärast valikud uuele valitsusele otsustamiseks välja pakkuda. Üheks näiteks võimalikest meetmetest toob Klaas rohetehnoloogia investeeringute toetuse.
"Kui riik tuleb siinpool appi koos finantssektoriga, nii et oleks võimalik võtta laenu pangast odavama intressiga kui ma investeerin selle rohelisse tehnoloogiasse või siis näiteks mul on soodsamad lepingutingimused, kui ma selliseid laenulepinguid ettevõttena sõlmin, siis riik soodustab selliseid investeeringuid enda poolt kaasa," lausus Klaas.
Eesti raske teema on põlevkivienergia. Keskkonnahoiu pioneerriigi Rootsi energiahiid Vattenfall on üks näide ettevõttest, mis usub saastevaba tootmise võimalikkusse juba ühe põlvkonna jooksul.
"Mis hiljuti juhtus, on see, et taastuvenergeetika, eelkõige tuuleenergia hind on niivõrd alla läinud, et see on juba konkurentsivõimeline elektri praeguse turuhinnaga," sõnas Vattenfalli tööstuse dekarboniseerimise programmi juht Mikael Nordlander.
Vattenfall on koos partneritega ette võtnud ka Rootsi traditsioonilise terasetööstuse. Rootslased on asunud ehitama saastevaba terase tootmise tehast, selline teras maksaks praegu 25-30 protsenti turuhinnast rohkem.
"Me oleme veendunud, et kulud vähenevad ja see töötab tulevikus meie kasuks," märkis Hybriti tegevjuht Marten Görnerup.
Nii on ehk tõepoolest võimalik, et süsinikdioksiidi õhku paiskamata saame ka tulevikus autosid ehitada ja nendega sõita. Praegu moodustavad elektriautod aga uute autode müügist Euroopas vaid ligi kaks protsenti.
Toimetaja: Laur Viirand