Sutter roheenergia arengust: ootame uuelt valitsuselt kindlamaid otsuseid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1551342120000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti Energia puhaskasum oli 2018. aastal 106 miljonit eurot ehk viis protsenti enam kui aasta varem. Riigi suurosalusega energiakontserni müügitulud kasvasid 16 protsenti ja ulatusid 875 miljoni euroni. Ettevõtte juhatuse esimees Hando Sutter ja juhatuse liige Andri Avila kommenteerisid tulemusi pressikonverentsil.

Kulumieelseks ärikasumiks (EBITDA) kujunes 283 miljonit eurot, mida on seitse protsenti rohkem kui aasta varem.

Eesti Energia on teinud omanikule ettepaneku maksta 2018. aasta eest dividendi 57 miljonit eurot, millele lisandub tulumaks summas ligi 14 miljonit eurot.

Eesti Energia kontserni maksujalajäljeks Eestis oli 2018. aastal 224 miljonit eurot, teatas ettevõte. Sellest 66 miljonit eurot moodustasid tööjõuga seotud maksud, mis teeb Eesti Energiast suurima tööjõumaksude maksja Eestis.

Eesti Energia finantsdirektori Andri Avila sõnul aitasid ettevõttel käivet ja kasumit suurendada peamiselt õli ja elektri kasvanud turuhinnad ja suurenenud põlevkiviõli toodang. Elektri turuhind kasvas seejuures Nord Pooli Eesti hinnapiirkonnas aastaga tervelt 42 protsenti.

"Elektri turuhinna sedavõrd suurel kasvul on kaks põhilist põhjust. Esiteks langes 2018. aasta teises pooles Skandinaavia hüdroressursside tase keskmisest oluliselt madalamale ning see kergitas elektri hindu lisaks Skandinaaviale ka Baltikumis. Teine oluline põhjus elektri hinna kasvuks oli kolmekordne CO2 kvootide hinnatõus võrreldes 2017. aasta keskmise tasemega. Kuna Euroopas toodetakse endiselt suur osa elektrist fossiilsetest kütustest, kasvatas CO2 hinnatõus elektri turuhinda väga laialdaselt," selgitas Avila.

Eesti Energia müügitulu kasvas kolmandas kvartalis aastaga 26,7 protsenti
Avila märkis, et paraku pole CO2 hinnakasv Nord Pooli turupiirkonnas kaasa toonud seda efekti, mida Euroopa Liit on fossiilsetest kütustest elektritootmise kõrgema maksustamise näol soovinud.

"EL-i CO2 poliitika eesmärk on toetada taastuvatest allikatest energiatoomise kasvu. Mida me nägime 2018. aastal Baltikumis ja Soomes tegelikult, oli aga see, et läbi Leedu ja Soome jõudis meie turule rohkem Vene päritolu fossiilset elektrit kui kunagi varem ehk üle 13 teravatt-tunni, mis on võrdne kogus 1,5-kordse Eesti aastatarbimisega. Kuigi Venemaa elektritootjad ei pea elektri tootmiseks erinevalt EL-i tootjatest CO2 kvooti ostma, saavad nad oma toodanguga osaleda samal turul, kus EL-i elektritootjad. See tekitab ebavõrdse konkurentsiolukorra ja kokkuvõttes suretab EL-i tööstust välja," lausus Avila. Ta avaldas lootust, et riigid ja turukorralduse eest vastutajad selle probleemi nii kiiresti kui võimalik ära lahendavad.

Eesti Energia elektri müügimaht oli 2018. aastal 9,2 teravatt-tundi, jäädes 2017. aastaga samale tasemele.

Põlevkiviõli müüs Eesti Energia eelmisel aastal tänu kasvanud turuhinnale ja õlitehaste paranenud töökindlusele 393 tuhat tonni ehk kuus protsenti rohkem kui 2017. aastal. Põlevkiviõli toodang küündis rekordilise 411 tuhande tonnini.

Kontsern investeeris 2018. aastal põhivarasse 215 miljonit eurot, mida on 49 protsenti rohkem, kui varasemal aastal. Suurima osa sellest summast moodustasid investeeringud elektrivõrgu parendamiseks mahus 82 miljonit eurot.

Juhtide kommentaarid

Hando Sutter: "Eesti Energial läks eelmisel aastal hästi. Nende tulemustega võib igati rahul olla."

Sutter tõdes, et energiaturg on uskumatut heitlik. Terve 2018. aasta liikusid hinnad üha ülespoole, kuid nüüd peaks hinnad hakkama pisut alanema, sest hinda mõjutavad olud on paranenud. Elektrihinna kujunemist mõjutavad peamiselt hüdroenergiareservuaaride täitumine Põhjamaades, gaasi hind, kivisöe hind maailmaturul.

Kütteõli hind käis ära hinnatasemel üle 400 euro tonnist. Preaguseks on hind korrigeerunud 350 euro alla tonnist ehk hinnakõikumine on olnud suur.

CO2 hind on kerkinud üle 20 euro tonnist, kust enam allapoole liikumist pole oodata. Süsinikuemissiooni maks moodustab praeguseks juba poole põlevkivi hinnast.

Vene elektri osakaal Põhjala energiaturul moodustas möödunud aastal juba kahekordse Eesti tarbimise mahu, kuid nemad CO2 pealt makse maksma ei pea, mistõttu turusolkimine soodsama hinnaga Vene elektriga jätkub.

Möödunud aastal alustas EE elektri müüki Soomes ja Rootsis. Mõlemas riigis on nüüdseks mitu tuhat klienti.

Lätis algas pilootprojekt, kus LNG gaas on toodud maagaasivõrgust eemal asuva kliendi juurde kohapeale. Järgmisel aastal siseneb Eesti Energia Leedu koduklienditurule.

Nelja Energialt ostetud tuulepargid asuvad Eesti Energia valdustele väga lähedal, mistõttu oli loogiline need omandada. Plaan on võtta tuuleenergia turgu ka Soomes.

Ruhnu saare jaoks rajatud kombineeritud energialahendus koosneb tuulikust, päikesepargist, diiselgeneraatorist ja akupangast.

Lisaks rajas EE mullu 18 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 7 MW. "Need töötavad hästi ja on ka majanduslikult hästi põhjendatud," kinnitas Sutter.

Narva põlevkivielektrijaamade sulgemine on asjade loomulik käik: need ei ole enam efektiivsed ja on ka enim saastavad. "Neid ei ole mõtet taga nutta ja oleme seda pikalt ette valmistanud," ütles Sutter.

Nende asendamiseks loodud Auvere elektrijaam suudab katta veerandi Eesti elektrivajadusest iga ilmaga, sh töötab see nii põlevkivil, biomassil kui muudel toorainetel. Narva jaamade võimsust suudab asendada Auvere ja Nelja Energia kombinatsioon kokku. Samas tuleb arvestada ka ilmaoludega.

"Tuulepargid töötavad siis, kui on tuult, ja päikeseelektrijaam toodab siis, kui on päikest. Need on küll palju puhtamad, aga Auvere elektrijaama on võimalik kiiresti koormata üles ja alla, nii et kui on külm jaanuarikuuöö, kus ei ole tuult ega päikest, siis Auvere elektrijaam on ikka olemas ja annab meile siis elektri," ütles Sutter ERR-ile.

Keskkonnajalajälje vähendamiseks alustab EE tänavu vanadest rehvidest õli tootmist koos põlevkiviga. Selleks oli vaja saada kõigilt EL-i riikidelt nõusolek selle tööstuslikuks tootmiseks ning see luba on nüüdseks käes. See võimaldab õli tootmiseks vähem põlevkivi kasutada.

Möödunud aastal kasvas taastuvenergia osakaal 16 protsendini toodangust. Samas on 2022. aastaks seatud eesmärgini jõuda 40 protsendini siiski jupp maad veel minna ja selleks vajab Eesti Energia uuelt valitsuselt suuremat otsusekindlust. Näiteks viimane tuulepark rajati Eestisse juba kuus aastat tagasi.

"On palju aastaid olnud, kus on tegelikult hästi palju kära olnud tuulepargi arenduste ümber ja tööd on saanud põhiliselt juristid, advokaadid ja kohtud, aga neid tuuleparke ei ole lisandunud. Ma küll väga tahaks näha, et kui nüüd uus valitsus ka paika saab, tuleb sealt ka niiöelda poliitilist selgust nende tulevikusuundumuste kohta, sest Eestil on ikkagi ambitsioon, et pool elektrienergiast toota taastuvenergiast 2030. aastaks. Me peame natuke sellele hakkama mõtlema," ütles Sutter.

Möödunud aastal algas põlevkivist üle jääva lubjakivi kasutamine ehitusmaterjalina. Möödunud aastal läks teetammide täiteks üle Eesti juba 565 000 tonni lubjakivi.

Õlitootmises tegi EE möödunud aastal rekordi, tootes 411 000 tonni. Aastaga kasvas toodang 6000 tonni. Kuivõrd see on oluline eksportartikkel, mõjutab see märkimisväärselt ka Eesti SKP-d.

Sideäris plaanib EE investeerida järgmise viie aasta jooksul kiire interneti rajamisse 100 miljonit eurot, mil teenus tuuakse 200 000 majapidamiseni. Selle arendamiseks kasutab EE olemasolevaid elektriliine, mille tugivõrgu abil hakkavad jooksma ka sidekaablid.

Andri Avila tõi esile, et kõige tugevam müügitulemus tuli neljandast kvartalist, mis andis müügitulust 28 protsenti ja puhaskasumist lausa 73 protsenti.

Mullune 898 mln eurone äritulu on olnud EE üks aastate paremaid. Elektrimüük andis suurima kasvu nii müügituludes kui ka kasumis, kuivõrd elektri hind oli kõrge. Elektri hind kasvas kiiremini kui sisendite hind, mistõttu oli võimalik ka kasumit kasvatada.

Elektri müügimaht püsis aasta varasemaga võrreldes analoogne (mullu 9,2 TWh, aasta varem 9,4 TWh). Elekter maksis keskmiselt 47,1 eurot MWh, mis teeb aastaseks hinnatõusuks 42 protsenti.

Võrguteenuse hinna languse tõttu vähenes elektri müügitulu kolm protsenti 240,6 miljoni euroni.

Pea kogu kütteõli, mis toodeti, müüdi ka ära, lattu jäi väga väike varu. Vedelkütuse müügitulu kasvas ligi kolmandiku võrra, toodangu maht kasvas ligi 16 protsenti ehk müügitulu kasvas toodangumahust kaks korda kiiremini.

Auvere elektrijaama lõplikuks maksumuseks kujunes 610 mln eurot. Möödunud aastal tegi EE jaama eest viimase makse.

Netovõlg oli möödunud aasta lõpus 1048 mln eurot. Võõrvahendite osakaal on praegu 36 protsenti, mis on viimaste aastatega kasvanud. Võlatase tõusis suurte investeeringute tõttu. Kogu Nelja Energiaga kaasa tulnud laenuportfell on nüüdseks refinantseeritud.

Järgmisel aastal tuleb tagasi maksta 106 mln eurot võlkakirjade jääke, ent suurim tagasimakse ootab ees 2023. aastal, üle 500 mln euro. Ettevalmistamisel on Enefit Greeni IPO, mis peaks aitama võlakoormust vähendada.

EE on teinud omanikele ettepaneku maksta dividendiks 57 mln eurot, millele lisandub tulumaks.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: