Mihkel Pukk: elektrijalgrattad umbsoos ({{commentsTotal}})

MIhkel Pukk
MIhkel Pukk Autor/allikas: Erakogu

Põhjamaistes oludes suurepäraselt toimivad e-rataste mudelid on olemas ja saadaval, märksõnadeks ilmastikukindel akupakk ja mootor, rummusisene käiguvahetus ning rihmülekanne, kirjutab Mihkel Pukk vastuseks artiklile "Ekspert: elektrirattad Eesti oludesse ei sobi".

Isetekkelise infohulga lakkamatut voolu inimajju võib võrrelda veekokku suunduva solgitoruga. Veekogus saab seeläbi alguse eutrofeerumine, mille tulemusena hapniku tase ja vee kvaliteet langevad, veekogust saab ajapikku soo.

Ajus toimub infohulga kasvu tulemusena tõenäoliselt midagi võrreldavat. Nii pole imestada, kui üleriigilise veebiportaali esilehele jõuab kindlas kõneviisis pealkiri "Ekspert: elektriratas Eesti oludesse ei sobi". Pealegi lasub ajakirjanikul vastutus avada käsitletavat teemat võimalikult avaralt ja mitmest vaatenurgast, muidu võib tervikpildi asemel tekkida mosaiigikild, millega on lihtne näppu lõigata.

Akutehnoloogia arengu mõju

Vast saab praegu juba igaüks öelda, et akutehnoloogia areng on viimast kümnendit oluliselt mõjutanud, sealhulgas transpordisektorit. Transpordi vallas toimuv pole veel võrreldav kommunikatsioonivahendite turul toimunuga, kuid on selge, et lähemad aastad toovad siin muutuse.

Lisaks toetavad transpordisektori elektrifitseerimise suundumust globaalsed ja lokaalsed keskkonnaaspektid. Meie jaoks vaid välisuudistest läbi jooksev sudu temaatika on igapäevane terviserisk sadade miljonite Kagu-Aasia elanike jaoks. Seetõttu pole suund fossiilkütusevaba transpordisüsteemi poole kantud vaid Kesk-Euroopa ja Skandinaavia heaoluriikide keskmisest kõrgemast keskkonnateadlikkusest ning jõukusest.

Hiina on juba nüüd võtnud personaalse elektritranspordi arendamise juhtrolli maailmas. Olulisi ja vähem olulisi lokaalseid ja globaalseid aspekte on üleüldisema elektritranspordi juures veelgi - olgu või energiajulgeolek (erinevalt näiteks idanaabrist pole meil nafta- ega gaasivarusid) või makromajanduslik kasu (väliskaubanduse puudujäägi võimalik kahanemine).

Ligi 25 protsenti energia lõpptarbimisest Eestis tuleb transpordist, millest omakorda 94 protsenti maanteevedudest ja autodest, mille energiatarve kaetakse imporditavate vedelkütustega.

Tahame või mitte, toodud statistika muutub juba lähitulevikus ka Eestis. Osalt tingituna tehnoloogia arengust – sisepõlemismootoritega sõidukite asendumine elektriajamiga sõidukitega, isesõitvate platvormide kasutuselevõtt, sõidu- ning sõidukite jagamine ja samuti üldisem keskkonnateadlikkuse kasv vähendavad fossiilkütuseid kasutavate transpordiviiside atraktiivsust.

Enim müüakse elektrirattaid Saksamaal

Personaalse transpordi korraldamine eeskätt linnalistes piirkondades on uuenemist läbi tegemas. Siinses inforuumis on esiplaanil Taani ja Holland Kopenhaageni ning Amsterdamiga, kus jalgrattaga liiklemisel on juba pikemat aega prioriteet autotranspordi ees.

Teisalt aga müüakse praegu enamik Euroopa elektrijalgrattaid hoopis Saksamaal. Müügi kasv on viimastel aegadel olnud 30 protsenti aastas ja nii müüdi 2016. aastal seal 600 000 elektriratast. Üleilmselt müüakse enim e-rattaid aga Kagu-Aasias. kus 2016 aastal läks kaubaks koguni 33 miljonit ratast.

Eesti seis e-rataste ja muude elektriliste transpordivahendite osas on kahtlemata meile kohane, ehk siis tagasihoidlik. Oma keskset osa kannab riigipoolse initsiatiivi puudumine. Erinevalt Eesti põhja- ja läänenaabritest pole meil suundumust ärgitada tarbijaid vähem fossiilseid kütuseid tarbima ning ühtlasi pole (enam) ka initsiatiivi toetada lokaalsel või taastuvenergial baseeruvate transpordilahenduste kasutuselevõttu.

Seetõttu võibki kohalikul rattamüüjal jääda vaid mõne tosina e-ratta müügist mõru maik suhu. Küll aga on raske tõsiselt võtta väidet e-rataste sobimatusest meie liiklusesse.

On selge, et siinne kliima ei soosi tasakaaluliikuriga kulgemist ning soolalörtsised teed võivad esitada väljakutse elektrisüsteemi ja terasketiga varustatud sõidukeile. Lahtiste silmadega rändurid aga saavad ilmselt kinnitada jalgrattaga kulgemise võimalikkust nii lumises Helsingis kui ka jäises Kopenhaagenis, vihmasest Amsterdamist rääkimata.

Põhjamaistes oludes suurepäraselt toimivad e-rataste mudelid on olemas ja saadaval, märksõnadeks ilmastikukindel akupakk ja mootor, rummusisene käiguvahetus ning rihmülekanne.

Ilmavõrk annab otsingule vastuseks mitmekülgse valiku, iseasi, kui paljud meist on päriselt valmis pere ühest autost e-ratta kasuks loobuma. Kui aga on, siis kaaluvad kahanevad kulud transpordile ja puhas rõõm liikumisest üles mõned vähem päikeselised, et mitte öelda põhjamaised küljed.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Kaupo Meiel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: