Kangur: biokütusega kaasnevad liiga suured keskkonnakahjud ({{commentsTotal}})

Mihkel Kangur.
Mihkel Kangur. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituudi õppejõud ja teadur Mihkel Kangur ütles, et kuigi biokütustele üleminek on vajalik, kaasnevad sellega praegu liiga suured keskkonnakahjud. Tema sõnul tuleks rohkem panustada biokütuste innovatsiooni.

Tänavu aprillist peavad kütusemüüjad hakkama pakkuma kümneprotsendise biolisandiga bensiini 95. Lisaks sellele, et seda kulub rohkem, sest selle energiaväärtus on madalam, hakkab see ka rohkem maksma. Üksnes bensiin 98 jäeti EL-i direktiivist välja ja see on jätkuvalt puhtalt fossiilkütus.

Mihkel Kangur ütles ERR-ile, et biokütused pärinevad paljudest sellistest allikatest, mis põhjustavad suuremat keskkonnakahju kui fossiilkütuste kasutamine. Eelkõige tõi ta välja taimsed kütused, näiteks palmiõli.

"Juba ainuüksi palmiõli istanduse rajamisega tekib palju rohkem kasvuhoonegaase kui iialgi selle istanduse poolt toodetud palmiõlide abil fossiilsete kütuste asemel kasvuhoonegaase kokku hoitakse. See bilanss läheb tasakaalust välja juba selle tootmise alguses," sõnas Kangur.

Ta rääkis, et keskkonnale säästlikum oleks teha biokütuseid toiduainetööstuse tootmisjääkidest, ent neid ei teki nii palju, et kütusevajadused ära katta.

"Euroopa kontekstis lihtsalt ei teki nii palju jäätmeid, et selleks jätkuks," lausus ta.

"Osaliselt loomulikult toodetakse jäätmetest biokütuseid, aga väga suur osa õlidest tuleb tegelikult palmiõlidest. Ma ei väida, et biokütuste kasutuselevõtt oleks vale, aga ma väidan, et praegu on need allikad biokütustele ikkagi sellised, mis toovad endaga kaasa keskkonnakahju," lisas Kangur.

Põhjus, miks biokütustele järk-järgult üle minnakse, on Kanguri sõnul Euroopa Liidu võetud kohustused vähendada kasvuhoonegaase ning selleks tuuakse sisse mujal maailmas toodetud biokütuseid. "See tähendab seda, et biokütuste tootmisega kaasnev negatiivne kasvuhoonegaaside bilanss jääb sinna tootjamaale, näiteks Indoneesiasse. Euroopa Liit aga saab enda näitajad sellega paremaks," rääkis Kangur.

Kangur rõhutas, et biokütustele üleminek on siiski vajalik, ent see valdkond vajab suuremat arendamist.

"Eestil oleks siin võimalik olla innovatsiooni vedaja, kui sellesse valdkonda investeeritaks. Selle asemel, et hakata kolme uut põlevkiviõli tehast Eestisse rajama, oleks äkki võimalik natukenegi raha investeerida Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli materjaliteadlaste ja kütuseteadlaste töösse. Võib-olla on ka meie riigis iga-aastaselt tekkivat biomassi nii palju, et me saaksime oma kütusevajadusi rahuldada," sõnas ta.

Kanguri sõnul tuleb arvestada sellega, et kütused lähevad kallimaks. "Kui me tahame tõesti keskkonda säästa, siis me peame biokütuseid rohkem kasutusele võtma. Aga, et seda keskkonnahoidlikult teha, siis on tootmine kallim," lausus Kangur.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: