"Pealtnägija": Eerik-Niiles Krossi Kõue mõisa laen äratab kahtlusi ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Aastaid räägiti, et Edgar Savisaarel on läbipaistmatud laenud Šveitsis, kuid laiema tähelepanuta on jäänud, et reformierakondlase Eerik-Niiles Krossi firmal on sarnane suur laen salapärase Lõuna-Ameerika ärimehe firmalt, mis registreeritud Neitsisaartel. "Pealtnägija" püüdis aasta aega Krossilt laenude kohta vastuseid saada.

Eerik-Niiles Kross oli mõjukaks kujunenud Eesti Üliõpilaste Seltsi taasasutaja ja sinimustvalge lipu uuesti välja tooja 1980. aastatel. Karjääri alustas ta diplomaadina Londonis ja Washingtonis, aga 1995. aastal sai riigikantselei koordinatsioonidirektoriks, mis tähendas, et Kross kureeris kõiki noore riigi eri- ja salateenisteenistusi. Paraku tõmbas ta pahandusi nagu magnet.

"Mees, kes tõmbab ligi suuri pahandusi, suuri skandaale, erakordseid sündmusi ja ka suurt raha," märkis ajakirjanik Vilja Kiisler.

Lisaks keerulistele ja ka kohtusse jõudnud naissuhetele tekitas küsimusi, et ta erastas ülisoodsatel tingimustel vanalinnas korteri, sai maasturi, mis oli kallim kui toona peaministri ametiauto, lasi riigi kulul remontida suvila Keila-Joal ning lõpuks aitas maale Antonio Angotti – raudtee erastajana esinenud mehe, kes hiljem osutus tagaotsitavaks kelmiks.

Mõnda aega jätkas Kross karjääri Iraagis, kus ta oli koalitsioonivägede ajutise valitsuse nõustaja ning tõusis sealse kaitseministri nõunikuks. Selle kõrval sai tuule tiibadesse Krossi konsultatsioonifirma Trustcorp, mis on sest saati nõustanud riike ja organisatsioone vägagi eksootilistes riikides. Suurim klient on teadaolevalt Gruusia riik, kus Kross juhtis välisnõunike meeskonda meedia ja infooperatsioonide alal Gruusia-Vene sõja perioodil.

Kõige müstilisem ja suurem rahvusvaheline lugu on aga Arctic Sea afäär. Nimelt kaaperdati 2009. aastal keset Läänemerd Barbadose lipu all seilav laev, mis vedas Soomest puitu Aafrikasse. Vene rahvusest meeskond päästeti pantvangist Roheneeme saarte juures ja tänaseni ringleb erinevaid fantastilisi versioone, mis luure- või muud mängud kogu asja taga olid, aga ühel hetkel hakkas Venemaa väitma, et piraadirünnaku tellis Eerik-Niiles Kross.

Asi tipnes sellega, et 2013. aastal suutis Venemaa vahepeal Eestis juba poliitikuks saanud Krossi mõneks kuuks ka Interpoli veebilehe kaudu tagaotsitavaks kuulutada. Kross ise ütleb, et ta küll tundis ühte väidetavatest kaaperdajatest, ent tema sidumine afääriga on täielik umbluu.

Ehkki Interpol võttis Krossi tagaotsimisest maha, kehtib tema suhtes tänini Vene viisakeeld ja ebaselgetel asjaoludel keeldus ka USA pikalt talle viisa andmisest.

"Kõik temaga seotud juhtumid, skandaalid, asjaolud, sündmused on olnud säärased, kus on alati olnud mängus rohkem pahasid kui heasid ja kumma hulka kuulub ta ise, on alati väga keeruline öelda. Enamik neist sündmuseid on säärased, kus lõplik tõde on avalikkusele teadmata," kommenteeris Vilja Kiisler.

Ärimehena katsus Kross Eestis õnne mitmel rindel, aga tõeline pärl on Kõue mõis. Kross omandas ajaloolise häärberi Kose vallas 2006. aastal ja korrastas selle EAS-i toetuse abil eksklusiivseks võõrustusasutuseks. Muude peenete ürituste kõrval toimus seal ka Balti riikide ja Poola presidentide tippkohtumine aastal 2014.

Kõue mõisa laen liikus Neitsisaartel registreeritud firmale

Just Kõue mõis, mida Kross peab koos abikaasa Mary Jordaniga, on "Pealtnägija" loo keskmes.

Hoolimata nooblitest üritustest ja erinevatest riigi toetustest oli Kõue mõisa haldav firma läbivalt raskustes ning ostu rahastanud kommertspangad nõudsid võlgu tagasi. Aastal 2015 aga liikus mõisa laen kogusummas 1,1 miljonit eurot Neitsisaarte firmale Blue Oil Ltd. Toona ilmusid sellest ka mõned artiklid, kus Kross nimetas Blue Oili omanikku Matias Rojast oma heaks tuttavaks ja kunagiseks äripartneriks.

2015, 2016 toimus mitu rahvuvahelist andmeleket, teiste hulgas Šveitsi leke HSBC panga paberitega, millega seoses räägiti ka Rojasest. See sundis "Pealtnägijat" värske pilguga lähemalt vaatama Kõue mõisa aruandlust. Silma torkas detail, et Krossi firma sai üle miljonilise laenu nullprotsendise intressiga ja pole midagi tagasi maksnud.

"Pealtnägija" võttis Krossiga esimest korda ühendust 25. aprillil 2018. Kirjavahetuses selgitas Kross, et tegu on turutingimustel laenuga, aga esimeseks kaheks aastaks lepiti kokku maksepuhkus, mis on intressivaba.

Ta nõustus põhimõtteliselt andma "Pealtnägijale" ka intervjuu, aga pidi enda sõnul kooskõlastama selle Rojasega.

Kevadel 2018 intervjuuks ikkagi ei läinud. Vahepeal toimus aga mitu pööret. Esiteks, paralleelselt Neitsisaartega võttis Krossi firma laenu ka tuntud ettevõtja Rain Lõhmuse firmalt, kusjuures selle laenu intress on küllaltki krõbe - 12 protsenti. Selle laenuga jäädi aga hätta ja mullu oli Kõue mõis Lõhmuse nõudel neli kuud kohtutäituri poolt arestitud. Nüüd on Lõhmusele laen tagasi makstud.

Edasi uurides ilmnes, et Blue Oili omanik, Tšiilis sündinud, aga Lõuna-Ameerika eri riikides eeskätt naftaäris tegutsev Matias Rojas on vastuoluline kuju, kelle kahtlustäratavatest tehingutest on Lõuna-Ameerika ajakirjanikud korduvalt kirjutanud.

"Pealtnägijal" tekkis küsimus, miks annab selline mees soodsat laenu ühele mõisale Eestis. Küsimus on seda kohasem, et kui Kross 2013. aastal kohalikel valimistel IRL-i esindajana Tallinna linnapeaks kandideeris, oli ta enda põhisõnum Keskerakonna väidetav korruptsioon.

Muu hulgas kritiseeris Kross Edgar Savisaare Šveitsi laenuskeeme ja nimetas neid "Aafrika anomaaliaks". Paar aastat hiljem oli tal endal kukil sarnane küsimusi tekitav laen.

Vahepeal Reformierakonna ridadesse hüpanud Krossi mõisa majandusraskustest ilmus mullu järjest uudiseid ja lõpuks, oktoobris 2018 pandi Kõue kompleks müüki.

"Pealtnägija" üritas tänavu talvel jätkuvalt Krossilt intervjuud saada. Kross tegi samal ajal aktiivselt juba uut riigikogu valimiskampaaniat ja leidis aega isegi Sondas metsavendade laule laulda, aga "Pealtnägijaga" mängis jätkuvalt peitust.

Lõpuks lepiti kokku intervjuu valimistejärgseks nädalaks. Lepitud ajal oli Kross jälle kadunud ja kõnedele ei vastanud, samas esines mujal meedias.

Kross tõrjub väiteid, et laen Blue Oililt on kahtlustäratav

Kui värske riigikogu liige tuli selle nädala teisipäeval "Terevisiooni" koos teiste poliitikutega mälumängu mängima, otsustas "Pealtnägija" temalt kommentaare küsida.

Kross selgitas "Pealtnägijale", et kuna Swedbank tahtis laenulepingut kiiresti ja ootamatult lõpetada, siis oli tal valida, kas leida kiiresti laenu refinantseerija või panna mõis sundmüüki. "Ma leidsin õnneks refinantseerija, mille üle on mul väga hea meel," ütles Kross, viidates Rojasele.

Krossi sõnul tunneb ta Rojast, kuna tema ettevõte Trustcorp on Rojase ettevõttele varem turvakonsultatsioone pakkunud. "Ma ei ole mingisugune tema sõber, aga ma tean umbes, millega ta tegeleb ja millega ta ettevõtted tegelevad," lisas ta.

"Tal olid mõned probleemid terminalide turvalisusega ja mõned poliitilised riskid Lõuna-Ameerikas, kus nii kuritegelikud grupeeringud kui ka muud proovisid vägivaldselt üle võtta tema ettevõtteid. Ja siis me nõustasime teda nii tehnoloogia kui perimeetri valve ja sellistes küsimustes," rääkis Kross.

Lõuna-Ameerika meedias kajastatud Rojasega seotud skandaalidest Kross enda sõnul midagi ei tea. Samuti ei näe ta Kõue mõisale mingeid probleeme seoses sellega, et kohaliku meedia väitel on Rojase ettevõtete rahaasjades olnud küsitavusi.

Vastates "Pealtnägija" küsimusele, kui palju on tema firma Blue Oilile tagasi maksnud, ütles Kross, et ilmselt mitte väga palju. "Sest mõis on pidevates makseraskustes. Aga see on laen, millelt tuleb maksta intressi. See ei ole selles mõttes kingitus," lisas ta.

Rain Lõhmusele maksis Kross laenu tagasi oma teiste ettevõtete sissetulekutest.

"Tavaliselt ma maksan Kõue mõisa auke teiste ettevõtete sissetulekutest. Eks Kõue mõis ongi selline, kuidas öelda, heategevusprojekt peaaegu või elustiiliprojekt kui soovida, nii et ega ma ei ole teda kunagi erilise ärina vaadanud. Kui vaadata Kõue mõisa kreeditore, siis ma usun, et Trustcorp - minu konsultatsioonifirma - on ka praegu suurem kreeditor kui Blue Oil näiteks. Sinna olen ma aastate jooksul pannud enam-vähem kõik sissetulekud, mis mujalt tulevad, et see asi toimiks. Nii et, ma usun, et Lõhmus Holdingu võlg maksti samamoodi Trustcorpi sissetulekutest," selgitas Kross.

Kross ei osanud kohe "Pealtnägijale" öelda, kui palju ta on Blue Oilile laenu tagasi maksnud.

"Ma saan aru, et te ootate pikisilmi majandusaasta aruandeid, aga kuna te olete küsinud neid asju viimastel aegadel, siis ma palusin, et Blue Oil teeks mulle ühe arvutuse selle kohta, et mis on täpselt hetkel intress. Ja selle käigus selgus ka, et Blue Oil soovis ka seda hüpoteeki tõsta ühe teise ettevõtte peale - selleks ei ole mind tegelikult tarvis, seda nad praegu toimetavad - ,et siis teie südamerahuks ja Eesti rahva südamerahuks oleks seal üks ettevõte, mis ei ole registreeritud Neitsisaartele, vaid kuskile, kus te saate paremini kontrollida, mis oleks paremini näha. Nii et ma usun, et praegu see laenusumma kõik kokku, mis Blue Oilile on mõis võlgu, on 1,4 miljonit," rääkis Kross.

See tähendab, et kui avalike andmete põhjal oli teada, et Kõue mõisa laen Blue Oililt oli 1,1 miljonit eurot, siis nüüd teatas Kross, et laen on hoopis 1,4 miljonit eurot. Lisaselgitusi Kross selle muutuse kohta ei jaganud.

"Pealtnägija" väite peale, et tegemist ei ole läbipaistva rahaasjade ajamisega, ütles Kross, et kahtlasi asju võib näha kõiges.

"Mulle tundub, et selles ei ole mitte midagi ülemäära erilist. Ma saan aru, et numbrid tunduvad suured. See on kahe eraettevõtte omavaheline laenuleping, kus mõlemad osapooled on tingimustega olnud nõus. See hüpoteek on Eestis registris näha. ma tegin ise pressiteate selle kohta, kui see refinantseering toimus. Selle ettevõtte omanik on teada," kommenteeris Kross.

"Pealtnägija" küsis Krossilt, mille poolest erineb Kõue mõisa laen Edgar Savisaare laenust, mis oli väidetavalt kahtlane.

Kross rõhutas, et Kõue mõisa laenu puhul on tegemist refinantseerimisega. "Nii palju kui mäletan, Savisaar sai selle laenu kas oma ettevõttesse või vähemasti oma tarbeks. Antud juhul on tegemist laenu refinantseerimisega, see raha on makstud Swedbankile. Kõue mõis ei ole sellest rahast endast sentigi näinud. Ja hüpoteek on registris kõigile näha. See on laen, mis tuleb tagasi maksta, nii et ma usun, et see on vägagi erinev härra Savisaare laenust," rääkis Kross.

Kross tõrjus "Pealtnägija" väiteid, et Kõue mõisa laenu refinantseerija on Neitsisaarte firma, millest pärit raha päritolu on võimatu välja uurida.

"Kui ma ise selle laenu võtmise kohta pressiteate tegin mõned aastad tagasi, kui see toimus, vestlesin nii selle firma juristi kui ka omaniku esindajaga. Ma isiklikult tunnen seda omanikku, ta on täiesti füüsiliselt olemas, ta on kaks korda Eestis käinud. See on suhteliselt suur ettevõtete grupp, millest üks firma on õnnetuseks registreeritud Neitsisaartele, sest see tekitab suurt elevust Eestis. Aga ettevõttel on mitmesajamiljonilised käibed, see raha on pärit, nii palju kui mina tean - ma ei ole muidugi nende sisepabereid näinud -, aga ajaliselt langeb see sobivalt kokku, et see ettevõte võitis ühe suure arbitraažiasja, neil oli vaba raha - mitmekümned miljonid - ja raha päritolu on täpselt teada selle tõttu," rääkis Kross.

Blue Oili ametlikelt telefonidelt "Pealtnägija" kommentaare ei saanud. Kross lubas anda "Pealtnägijale" firma esindajate kontakti, kuid esialgu pole seda teinud.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: