Eesti rikaste TOP-i kolmas Toomas Annus, perekond Sõnajalad, poliitikud Erik-Niiles Kross, Aivar Riisalu ja Mart Helme, seltskonnategelane Anu Saagim, baltisakslane Karl Von Ramm ning mõned vene uusrikkad. Praegu on Eestis 1200 mõisat. Pärast sõdu ja riigikorra muutusi on omaaegsetest peahoonetest säilinud alla poole, vahendab "Pealtnägija".

"Praegusel hetkel on kuskil 400-500 mõisa, mille puhul me saame rääkida mingitest hoonetest, millel on reaalne hoone kuju, millel on katused peal ja sellest 400st 100-150 on eravalduses ja teine sama palju on valla, riigi või niisuguses avalikus valduses," ütles Eesti mõisate ühenduse asutajaliige Jaanus Kiili.

Ehkki Eesti mõisatest on ilmunud hulk uurimusi ja monograafiaid, siis hämmastaval kombel pole kellelgi täit ülevaadet, kes on tänapäeva mõisaprouad ja mõisahärrad. Kui jätta kõrvale riik ja omavalitsused, kellele kuulub üle 100 mõisahoone, mida kasutatakse peamiselt koolide ja hoolekandeasutustena, siis kes on eraomanikud, kes jaksavad omaaegseid aadlike kodusid ülal pidada.

Vastuseid leida pole nii lihtne, kui algul tundub, sest omanikud peituvad pea eranditult juriidiliste kehade taha ning mõnikord näevad sihilikult vaeva, et varju jääda. Koos asjatundjate abiga kammime mitu kuud registreid, dokumente ja ajakirjandust ning räägime kümnete asjaosalistega. Kokku moodustub üllatav pilt, kus on nii edulugusid, suurejoonelisi krahhe ja tagatipuks isegi mõrvajuhtum.

Üheksakümnendate keskpaigas, Eesti taasiseseisvumise järel tuli nii tagastamise kui erastamise tõttu korraga müüki kümneid ajaloolisi härrastemaju üle Eesti. Parunite järglaste ja uue aja pankurite kõrval figureerisid kujud, kelle esimese miljoni päritolu oli pehmelt öelda segane. Kõige värvikam neist oli kahtlemata metallikuninganna Tiiu Silves, kes ostis Hõreda mõisa.

"Oli mingi hetk, kus palju äriinimesi püüdis mõisu soetada. Tihti ei olnudki selge, et mis eesmärgil, aga see hetk oli siis," meenutas Jaanus Kiili.

Leidus neid, kes ostsid mõisaid lausa hulgi. Pealtnägija andmetel on rekordimees Keskerakonda kuulunud ja praegu IRLi kuuluv ettevõtja ning Meie Mehe laulja Aivar Riisalu, kellele kuulus tipphetkel koguni viis häärberi.

"Nabala, Järlepa, Erma (Raikküla karjamõis), Kihlevere ja Kuijõe," loetles Riisalu.

Tänaseks on viiest alles vaid Kuijõe mõis ja ka selle andis Riisalu pooleteise aastaks rendile filmitegijatele.

"Eks ma hellitan mõtet, et miks mitte istuda üks hetk mõisa rõdul ja vaadata, nagu öeldakse, kappavaid hobuseid. Ma loodan, et see läheb nii, et ma saan seal rõdul istuda, aga aus vastus kui on sellel mõisal on väärilisem omanik, kes tahab seal rõdul istuda, siis ka see on täna võimalik," sõnas Riisalu.

Asjaosaliste sõnul ongi praegu käimas kolmas suurem mõisate ostu-müügi laine viimase paarikümne aasta sees.

"Esimene buum, kui nii võib öelda, ongi kuskil 90-ndate teine pool. Ja siis kuskil aastatel 2003-2006 tekkis teine laine, kus hakati jälle ostma, aga muidugi neid mõisaid, mida siis veel osta oli. Ma ei taha öelda, et praegu on buum, aga praegu on müügis suhteliselt palju mõisaid," rääkis Jaanus Kiili.

Muinsuskaitseameti andmetel on hetkel müügis ca 50 mõisa. Hinnad jäävad kuulutuste põhjal 1 eurost Rein Kilgile kuuluva Liigvalla mõisa puhul kuni 1,8 miljoni euroni Järlepa mõisa puhul, mis läks omal ajal Aivar Riisaluga seotud ettevõttelt kirjastusärinaisele Ly Aunastele. Praeguseks kuulub mõis tema tütrele, kes seda nüüd müübki.

"Kui sul on see raha tagataskus olemas, siis mõisa omanikuks saamine täna ei valmista mitte mingisugust probleemi. Aga siis peab mõtlema, mis saab siis kui sa oled mõisa omanik, siis peab sul olema umbes 10 korda nii palju raha, et see asi normaalselt korda teha ja sul peab olema idee, mis sellega teha," ütles Aivar Riisalu.

Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie soovitas laenuga mitte mõisa osta. "Laenuga võib osta korteri, aga mõisa mitte."

On siiski mitmeid edulugusid. Üks värskem on Keila-Joa loss, millest omal ajal kavandati presidendi residentsi, aga müüdi hoopis 2010. aastal erakätesse. Hoone, kus Vene tsaar kuulis omal ajal esimest korda meloodiat, millest hiljem sai tsaaririigi hümn, ostis enampakkumisel 6 miljoni krooni ehk umbes 390 000 euro eest mööbliärimees Andrei Dvorjaninov koos Vene kodanikust äripartneri Aleksandr Giduljanoviga. Ost oli seda magusam, et mõisa vastu tundsid huvi nii Urmas Sõõrumaa kui Oliver Kruuda.

"Selle koha puhul on see omapära, et see loss sobib hästi ettevõtluseks. Oma koha poolest, Keila juga, mõisapark. Juba täna võib öelda, et külastajaid on siin aastas kuskil 300 000 kandis," ütles Keila-Joa mõisa omanik Andrei Dvorjaninov.

Viie aastaga varemetest taastatud mõisas on restoran, hotell ja muuseum. Uhke hoone kasutamine hotelli, restorani või peopaigana ongi ettearvatavalt kõige levinum ärimudel. Ühena esimestest läks seda teed muusiku taustaga reformierakonna poliitik Imre Sooäär, kes avas Muhus Pädaste mõisas restorani, spaa ja hotelli. Sama rada tallab tema värske erakonnakaaslane Eerik-Niiles Kross, kellele kuuluv Kõue mõis ületas mõni aeg tagasi uudiskünnise erootiliste pidude paigana. Nii Keila-Joa, Pädaste kui Kõue mõisas tuleb arvestada 300-400 euroga öö kohta. Väga tuntud isikuid on mõisaomanike seas teisigi, kuid paljud püüavad ise jääda tagaplaanile.

Üks selline mõis on Laulasmaal asuv hiljuti valmis saanud Kõltsu mõis, kus veel mõni aeg tagasi Taavi Rõivas võõrustus Saksamaa kantslerit Angela Merkelit. See mõis kuulub aga ettevõttele, mis on omakorda Eesti ühe rikkaima ärimehe, maadevahetuse protsessi antikangelase Toomas Annuse portfellis.

Tallinnast paarikümne minuti sõidu kaugusel sisuliselt mere kaldal asuva mõisa igapäevase pidamisega tegeleb näitleja Guido Kanguri näitljeast abikaasa Pille Lukin-Kangur, kes korraldab siin eelkõige kontsete, vastuvõtte ja erinevaid pidulikke üritusi.

Avalikkuses hoiab madalat profiili ka endine riigikogu liige ja elamislubade skandaali tõttu poliitikast lahkunud Indrek Raudne, kes tegi PRIA rahastuse toel mõne aastaga korda Saaremaal asuva Eesti ainsa rookatusega Kotlandi mõisa. Väikeses mõisas tegutseb praegu 16 voodikohaga puhkemaja, mille hind üheks ööks on 700 eurot. Raudne ise teemat kommenteerida ei taha.

Fassaad võib olla glamuurne, aga majandamine rist ja viletsus. Erilist kasumit ei näita ühegi hotellmõisa majandusaruandlus ning näiteks Eerik-Niiles Krossi puhul räägiti alles hiljuti, et tema mõis teenis mullu üle 200 000 kahjumit.

"Olgem ausad, ega nende omanike näost seda rõõmu, et ta mõisaga raha teenib ei ole küll võimalik välja lugeda. Selles ma olen üsna veendunud. Pigem on see missioonitundega tehtud asi, kuhu tegelikult tuleb pidevalt juurde kombineerida," leiab Aivar Riisalu.

Viimase aja kõige räägitum mõisnik on kahtlemata presidendiks kandideerinud Suure-Lähtru peremees Mart Helme, kes võtab seal vastu küll külalisi, aga kasutab Läänemaal asuvat häärberi peamiselt oma koduna. Mõisaomanikke, kes ise alaliselt hoones sees elavad, on Eestis umbes kümmekond.

Üllatav on, et EKRE esimees ei ole ainus oma parteist, kes mõisas elab. Sama partei juhatuse liige Anti Poolamets kolis 2014. aastal koos perega Lääne-Virumaal Kulina mõisa, kus on leidnud huvitava niši lisa teenimiseks. Ta korraldab erinevaid kultuuri ja kirjandusõhtuid.

Ei tea, kas asi on maailmavaates, aga mõisnike hulgas kipuvad pigem olema just rahvuskonservatiivsed poliitikud. Ehkki mõisaproua staatus ei ole esimene asi, mis tuleb pähe seoses soovolinikuga, siis Kolu mõisas elab ka IRLi taustaga Liisa Pakosta. Tegelikult on mõis peamiselt tema abikaasa Jaanus Reisneri projekt, kes ostis juba 1997. aastal ja taastas Kadrina vallas asuva mõisa, et viie lapsega perel oleks ruumi.

Juba 1999. aastal ostis 45 000 krooni eest Raplamaal Raikkülas asuva mõisakompleksi IRLi kuuluv Karmel Jõesoo. Koos elukaaslase Ivo Lambinguga elatakse tänaseni mõisa vankrikuuris ja hetkel konserveeritud mastaapse peahoone taastamiseks võetakse alles hoogu. Sellest hoolimata on kaasadest saanud mõisataastamise eestkõnelejad, kes korraldasid alles eelmisel nädalal vastava konverentsi.

Jaanus Kiili tõdes, et mõis on tegelikult kett-projekt, igaüks on üks lüli. "Sinu olulisem roll on see kett tugevana üle anda, mitte öelda, et nüüd sai valmis, et nagu Ülemiste vanake, et vesi võib nüüd tulla."

Omaette peatükk on välismaa omanikud. Ajalooliselt kuulusid mõisad mõistagi eeskätt baltisakslastele. Ehkki vabariigi taastamise järel naasid esimese hooga mitmed aadlisuguvõsad, on neid mõisatesse toimetama jäänud üksikud.

Näiteks 2 aastat tagasi müüs üks kuulsam, Stenbockide suguvõsa Kolga mõisa kinnisvara ettevõtjale Anu Koppelile.

Üks erand, kes esiisade kodu taastamisega hakkama sai, on Padise praegune mõisahärra Karl Von Ramm, kes kolis kuus aastat tagasi USAst Eestisse ja võttis üle oma vaarisade 1622. aastast pärit mõisa. Vaid 31-aastase mõisniku kompleksis töötavad praegu restoran, hotell ja konverentsikeskus.

"Super näide, kõigile eeskujuks, Eesti rahvas, kõik vaadake, polnud see Saksa parunid nii pahad midagi. Tuleb tagasi, teeb asja korda, õpetab Padise koolis inglise keelt, on eesti keele ära õppinud, on abiellunud, lapsed sünnivad küll von-idena, aga eesti keel suus," kommenteeris Riisalu veel.

Palju läbipaistmatum on lugu otse Virumaa panga peal asuva Kalvi mõisaga, kus tegutsesid hotell ja restoran, kuni tosinkonnast hoonest koosnev eeskujulikult taastatud ansambel müüdi 2010. aastal väidetavalt mitme miljoni euro eest salapärastele vene uusrikastele, kes värava üldsuse ees sulgesid ja kasutavad seda põhimõtteliselt suvilana.

"Kuna aga seal enam majandustegevust ei ole ja äriks tegevust ei ole, siis on see omaniku rihtida kui palju ta avab ja kui palju ta ei ava," selgitas muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie.

Rahvusvaheliselt kõige kuulsam mõisaomanik on Soome endine mäesuusaäss Kalle Palander, kellele kuulub 2011. aastast alates Ontika mõis Ida-Virumaal. Soome kuulsus elabki alaliselt Ontikal, tegeleb hobusekasvatusega ja on samuti kurtnud, et on raske ots-otsaga kokku tulla.

Üks eksootilisemaid mõisnikke välismaalt oli omaaegne unistuste prints Liibanonist, mitmete Eesti misside südamed murdnud, tabloidide lemmik Munir Uwaydah, kes koos eestlannast abikaasaga ostis Päärdu mõisa Vigala vallas ja tahtis sinna muuhulgas rajada isegi eksootilise loomaaia. Ajakirjanduse vahendusel selgus aga, et liibanonlane oli mitme-naisepidaja ning tagatipuks sattus USAs kahtlusaluseks mõrvaloos.

Üks eriskummalisemaid saatusi oli Eivere mõisal, mille ostis avalikuks tulnud hindadest kõige soolasema, 1,9 miljoni euroga Jaapani ärimees Hideki Ogawa.

Jaapanlastel olid suured plaanid külvata põllud täis tatart, töödelda Jaapanist imporditud kala ning rajada Jaapani restoran. Peamiselt jõuti siiski korraldada kontserte ja konverentse, kuni tänavu 1. septembril pandi mõis järsku kinni ning tegelased ise kadunud nagu tina tuhka.

Raikküla mõisa mõisaproua Karmel Jõesoo ütles, et 90 protsenti Eesti mõisatest kuulub eestlastele. "Tendents on küll niipidi, et kuna on olemas ka mõisaomanikke ühendav katuseorganisatsioon Eesti Mõisate Ühendus, siis need välismaalased, kes meil ka seal on, nemad räägivad ikka eesti keeles meiega," sõnas Jõesoo.
Mõned mõisad on leidnud originaalsema lahenduse, kuidas ära majandada.

Näiteks Kirna mõisa maa-alal on geoloogilised lõhed, see teeb siin asuvast mõisapargist loodusravipargi.

Reimo Lilienthal ja tema naine, endine tipppurjetaja Tuuli Org taastavad juba kaks aastat Kirna mõisa. Idee on rajada siia holistiline keskus, mille üks tõmbenumber on mõisapargis väidetavalt pesitsev tervendav vägi.

"Kaks aastat tagasi tegin mina kinnisvaraportaali lahti ja vaatasin ega Kirna mõis müüa ei ole. Ja ennäe imet, oli! Ma ei uskunud oma silmi ja ma arvasin, et siin on mingisugune viga vms, aga kuna just samal ajal oli meil vajaduse realiseerida üks korter, millest raha laekus täpselt sama palju kui Kirna mõis maksis ehk siis oli nagu otsus tehtud," lausus Kirna mõisaproua Tuuli Org.

Maagilise väega tervendavas pargis käinud aja jooksul ravi saamas hulk tavalisi inimesi, kuid siit väge ammutamas nii Tiibeti mungad kui ka kuulsad Brasiilia tervendajad

Märjamaal asuvas Mõisamaa mõisas tegutseb juba aastaid ökokogukond Väike Jalajälg, Mädapea mõis keskendub flokside kasvatamisele, aga üks omanäoline näide saab olema ilmselt Neeruti mõis, mida Kadrina vallas taastab laulja Hannah kodanikunimega Hanna Ild koos abikaasa Ander Ildiga ning kuhu nad plaanivad luua muusikamõisa.

Paljudele on edevusetuhinas ostetud mõis osutunud veskikiviks kaelas ja veel hullem selle käigus on ajalooline pärl raisku lastud. Üks kurvemaid näiteid on Tiiu Silvesele kuulunud Hõreda mõis.

Metallikuninganna ostis selle erastamisagentuurilt 1995. aastal, aga jäi juba soetusmaksumuse tasumisega jänni. Pärast mitmeid jänesehaake, kohtuskäimisi ja pankrotte on klassitsistlik hoone 20 aastat hiljem ning paraku palju lagunenumal kujul kinnisvaraportaalis müüa 350 tuhandega.

Siin loos eksperdi rollis esinev mitme mõisa omanik Aivar Riisalu on isegi näpud kõrvetanud. 2000-ndate algul lootis ta elama asuda Nabala mõisa, aga plaaniks see jäigi.

"Kui ma proovisin mõisaga majandada, konkreetselt selle sama Nabala mõisaga, siis ma sain ühel hetkel aru, et see ei ole väga mõistlik. Minu jaoks käis see klõpsakas ära, et kui sa said aru, et tähtis ei ole kus sa elad vaid kellega sa elad," lausus Riisalu.

Tänaseni seisab laokil ka omal ajal 450 000 krooniga soetatud Saareküla mõis Saaremaal, mis kuulus Anu Saagimile ja nüüd kuulub tema pikaajalisele äripartnerile Sulev Sallale. Diiva sai aastate jooksul korduvalt muinsuskaitselt peapesu, et hoone laguneb.

Sama sant on seis lauljate, ettevõtjate ja tabloidikangelastena ilma teinud perekond Sõnajala mõisatega. Nii neile kuuluv Kuigatsi mõis Valgamaal kui Kasti mõis Saaremaal on küll näinud nipet-näpet talguid, aga laias laastus mädanevad.

Ebaõnnesõdurite ridades on ka Toomas ja Tõnu Tõniste, kes 2004. aastal ostsid Kesk-Eestis Käravete mõisa, kuid ei suutnud seda majandada ja müüsid selle maha. Täna on mõisahoone müügis 89 tuhande euroga.

Sama moodi, aga oluliselt soolasema 1,2 miljoni euroga on juba pikemat aega müügis Järvamaal asuv Purdi mõis, mille omanik oli petturlusega kuulsusega ettevõtja ja Eesti ühe suurima eraisiku pankroti peategelane Martin Napa.

Meeleheitlikult näib mõisast vabaneda tahtvat, samuti IRLi kuuluv ning mitmesse kohtuasja segatud ettevõtja Rein Kilk, kellele kuuluv Liigvalla mõis Lääne-Virumaal on müügis ühe euroga. Kapitaalremonti vajav hoone on küll katuse all, aga nõuab investeeringuna miljoneid Kilk ise ei taha lugu lähemalt kommenteerida.

"Ma peaksin niipea kui selle intervjuu ära lõpetame Reinule helistama, et mis ta on segi pööranud või, et ma annaks 2. Aga ma võin ühte asja öelda, et kui keegi müüb mõisa 1 euroga, siis ta on teinud jumalale meelepärase teo," ütles Riisalu veel.

"Mõni mõis on 1 euroga müügil ja seda ka ei ostate, sest on teade, et sel on mingi fataalne häda ja keegi ei taha endale sellist häda kaela osta, sest on teada, et sellest midagi asja ei saa. Ja siis keegi ei osta teda ka," lisas Jaanus Kiili.

Igaüks eelnimetatud mõisatest ja mõisnikest vääriks oma lugu ja sama palju, kui siia saatesse mahtus, jäi näiteid ka välja. Huvitav areng on, et Rein Kilgi mõis, mida veel eelmisel nädalal müüdi ühe euroga, on saanud nüüd uue hinna 300 000 eurot. Kilk ise seda arengut kommenteerida ei soovi. Sümboolse hinnaga mõisaid on müüa veel ja moraal ongi vist, et mõisniku elu ei ole meelakkumine.