Maksuvõlgu on mõisal olnud varemgi: 2014. aastal jäi võlg eri kuudel vahemikku umbes 1300 eurost kuni 16 500 euroni, aasta hiljem jäi võlasumma alla viiekohalise numbri vaid kolmel kuul ning 2016. aastal oli enamikul kuudel 30 000 - 40 000 euro kanti.

Alates eelmise aasta novembrist on võlg igakuiselt kasvanud ja ulatub 18. juuli seisuga 120 492 euroni, millele lisandub intressivõlg 5475 eurot. Maksuvõlast on ajatatud 67 701 eurot.

"Maksuvõlg on tingitud mitmest asjaolust. Esmalt kindlasti sellest, et olen halb majandaja. Arvatavasti ka sellest, et maksan palgad välja enne kui maksud ehk olen parema meelega võlgu riigile kui töötajatele," ütles Kross ERRile.

Peale selle on tema sõnul võlgade taga ka varem tehtud personalipoliitilised möödalaskmised, kuid alates eelmise aasta lõpust on paigas meeskond, millega ta on väga rahul.

"Võiks ju ka ka väita, et kuna me ei maksa ümbrikupalka, siis saab täiega Eesti liiga kõrget tööjõumaksu nautida. Oluline on ka ajaloolise traditsiooni järgimine, Eesti mõisad on juba keskajast saadik enamasti kellelegi võlgu olnud," lisas Kross.

Suurem osa maksuvõlast on tema kinnitusel graafikuga ajatatud ja seda tasutakse korrapäraselt.

"Ühe-kahekuune sotsmaksuvõlg lohiseb järel, sellega peaks ehk selle majandusaastaga järje peale saama. Kui numbrid jäävad sama heaks kui seni," sõnas riigikogu liige.

Möödunud majandusaasta aruannet ei ole Kõue mõis esitanud. Krossi sõnul on see auditeerimisel ja esitatakse siis, kui audiitor valmis saab.

2015. aastal oli Kõue mõisa müügitulu ligi 471 000 eurot ning kahjum 226 979 eurot. Tänavuse juuni lõpu seisuga oli töötajaid 28.

Kõue mõisa emaettevõttel, nelja töötajaga Trustcorpil, on samuti maksuvõlg - 2943 eurot.

2015. aastal vahetas Kõue mõisa senise investori Swedbanki välja Briti Neitsisaartel registreeritud ettevõte Blue Oil Limited. Viimane võttis Swedbankilt üle Kõue Mõisa kinnisvara tagatisel olnud umbes miljoni euro suuruse laenu.

Riigikogu korruptsioonikomisjon kuulas toona Krossi laenujutu ära ja võttis teadmiseks, kuid teatas, et komisjon ei uuri firmade tausta.