Robert Kitt: me peame nüüd tundma ka oma klientide kliente
"Esimese stuudio" külaliseks oli neljapäeval Swedbanki juht Robert Kitt. Muuhulgas tahtis saatejuht Andres Kuusk tema käest teada, milliseid samme on pank rahapesu vältimiseks ette võtnud.
Kuuse küsimusele, kas ta võib käsi südamel kinnitada, et rahapesu pole Swedbanki kaudu Eestis toimunud, vastas Kitt, et rahapesu on nii keeruline valdkond, et mitte keegi ei saa mitte kunagi väita, et kunagi mitte midagi pole toimunud. "Oleme tegelenud rahapesu vastu võitlemisega ammu enne veebruarikuiseid sündmusi kui ka peale seda," lausus ta.
Kui saatejuht tahtis teada, kui palju kahtlast raha on Kitti hinnangul Swedbanki ja Swedbanki Eesti kontodelt läbi liikunud, ütles Kitt, et sellele küsimusele ei ole võimalik vastata. "Kõik välismaalased, mitteresidendid, ei ole kahtlased. Eesti ei ole isoleeritud saar, kus ajame äri iseendaga. Meil on välisinvestorid, väliskaubandus, ei saa öelda, et välismaalt tulnud raha on alati kahtlane," rääkis ta.
Kitt viitas, et viimase kümne aasta jooksul on Eesti panganduses muutunud regulatsioonid palju täpsemaks. "Eesti panganduses on selgelt vähenenud mitteresidentide osakaaluga seotud riskid. See, kuidas me täna rahapesuga seotud riske maandame, on hoopis midagi muud kui kümme aastat tagasi," märkis ta.
Kitt selgitas ka, miks on pangandustöötajatelt niivõrd keeruline saada infot klientide kohta. "Meil on kliendi kohta väga palju infot, sest laenude väljastamisel küsime klientide finantsseisu, ja väga täpselt. Kui me hakkaks seda jagama, siis kliendi äritegevus sellest muutuks. Me ei avalda, sest see mõjutab kliendi majandustegevust. Teine küsimus, mida sageli küsitakse, on see, et te leidsite kahtlase tehingud – kas politseile või rahapesu andmebüroole teatasite? Seda me ka ei avalda – see mõjutaks uurimisorganite tööd," rääkis ta.
Kiti sõnul teeb Swedbank aastas rahapesu andmebüroole sadu teatisi. "Mullu oli see number tuhande alla," märkis ta.
Kiti kinnitusel ei avalda Swedbanki vastu algatatud menetlused igapäevasele tegevusele mõju. "Klientidele üldiselt ei tähenda midagi. Portfell on meil kasvanud, kliente teenindame. Meil on likviidsus ja muud puhvrid väga korralikud. Pank on väga tugevalt kapitaliseeritud," kinnitas ta.
Rahapesu kahtlused jätsid pangale siiski märkimisväärse jälje. "Aktsionärid on kaotanud miljardeid eurosid. See on väga valus. Tehtud on ka mingeid kulutusi, veidi on kallimaks läinud raha hind. Täiesti arvetatavad materiaalsed kahjud," nentis Kitt.
Kiti sõnul on regulatsioonide karmistudes aina olulisem tunda oma klienti. "Kliendi tundmine tähendab seda, et me peame teadma, kus pärinevad rahalised vahendid. Lisaks sellele teadmisele, kust pärinesid meie kliendi rahalised vahendid, on ka oluline, et kes talle raha kandis. Me peame sageli tundma ka oma klientide kliente, et nemad ei teeks kahtlasi tehinguid Neitsisaarte firmadega, mille taga on jumal teab mis riigi kodanikud. Sealt kuskilt läheb piir, kust maailm läheb (liiga) suureks – kogu maailma ei saa tunda," rääkis Kitt, kelle sõnul tegeleb Swedbankis Eestis rahapesu tõkestamisega saja inimese kandis.
Toimetaja: Marko Tooming