Mainori tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul on välistudengeid mõtet Eestisse kutsuda, kui neist on lõpetamise järel ka Eesti ühiskonnale otsene kasu. "Selleks tuleb riigikeelt osata. Suurendame eesti keele õppe mahtu kõigi õppetasemete üliõpilastele ning sisuliselt tähendab see, et hiljemalt kolme aasta pärast on iga meie ingliskeelse õppe lõpetajaga võimalik lõpuaktusel eesti keeles vestelda," ütles Oad.

Vastavalt õppekavade muudatustele on kohustusliku eesti keele õppe maht Mainori kõigis ingliskeelsetes õppekavades rakenduskõrghariduse tasemel 12 ainepunkti ja magistriõppes kuus ainepunkti. Sellele lisandub võimalus võtta täiendavat keeleõpet vabaainetena. Nii saavutab välisüliõpilane eesti keele oskuse tasemel A2, mis võimaldab igapäevastes suhtlusolukordades toime tulla, ütles Oad.

Oad kutsus ka teisi kõrgkoole üles kohustuslikku eesti keelt õppekavadesse sisse viima.