Tööandjad teevad maatasa siseministri plaanid välistudengite piiramiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1579088580000 | amCalendar}}
Rahvusooper Estonia reklaam Gonsiori tänava ääres.
Rahvusooper Estonia reklaam Gonsiori tänava ääres. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Tööandjate ühendused kritiseerivad teravalt siseminister Mart Helme (EKRE) algatatud välismaalaste seaduse (VMS) ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (ÕÕS) kiireloomulist muutmist, leides, et see kahjustab Eesti majanduse ja kõrghariduse konkurentsivõimet, läheb vastuollu võrdsete võimaluste tagamisega, takistab välismaalaste integreerumist Eesti ühiskonda ning tungib valdkonda, mis ei ole siseministeeriumi pädevus.

"Kokkuvõttes on meie hinnangul tegemist usaldamatust külvava ning ebaproportsionaalseid piiranguid kehtestava eelnõuga, mis pärsib majanduse arengut," leiab Teenusmajanduse koda oma kommentaaris eelnõule.

"Leiame, et välistudengite kui potentsiaalselt kõrge potentsiaaliga talentide Eestisse tulemise ja Eesti majandusse panustamise eeldus on võrdsete võimaluste loomine, mitte nende piiramine. Kõrgharitud spetsialistid loovad tulevases tööelus kõrgemat lisandväärtust ja toovad seeläbi ka suuremat maksutulu riigile," sedastab Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit (ITL).

Samuti esitab nelja lehekülje mahus vastuväiteid ja muudatusettepanekuid eelnõule Eesti Kaubandus-tööstuskoda (KTK) ning Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse liige Allan Aksiim tõstatab kolmel leheküljel küsimusi eelnõus esitatud väidete paikapidavuse suhtes.

"Eelnõus ei ole toodud selgeid statistikale või uuringutele tuginevaid põhjendusi, miks tahetakse asuda helgete peade Eestisse õppima ja tööle asumist piirama, mõningad selgitused piirangute õigustamiseks on täielikult ebaõnnestunud," tõdes ka Eesti Tööandjate Keskliit oma kommentaaris ettepanekutele. "Toonitame, et välistudengite Eestisse meelitamine on nii siinse majanduse kui haridusasutuste huvides, kes peavad muuhulgas välistudengite toel katma riiklikust alafinantseerimisest tingitud puudujääke. Eesti riik peaks otsima võimalusi, kuidas olla välistudengite ja talentide jaoks atraktiivne sihtriik, mitte välja mõtlema uusi takistusi nende siia tulemisel," lisatakse keskliidu tegevjuhi Arto Aasa allkirjastatud kommentaarides.

 Välismaalastest tudengite tööaja piirangud

Kui siseminister sooviks piiratakse elamisloa alusel Eestis õppiva välismaalase töötamist nädalas maksimaalselt 16 tunniga, siis tööandjate esindusorganisatsioonid laidavad selle mõtte maha.

"Kaubanduskoda on kategooriliselt vastu välisüliõpilaste tööaja piirangu kehtestamisele," märgib KTK ja tõdeb sellega lahendatava probleemi suurus on ebaselge. Lisaks pakuvad juba praegused senised välismaalaste seaduse sätted lahendust sellele, et õppima tulnud välismaalased ei tuleks siia ainult tööle, kuna nad jäävad elamisloast ilma, kui ei täida õppekava. Samuti on selline tööaja piirang ebamõistlik, vähendab riigi maksutulusid ning ei teeni ei tudenguite ega tööandjate huvisid, tõdeb kaubanduskoda.

Sama leiab ka ITL ning kutsub loobuma sellise piirangu kehtestamisest. Praegu kehtivaid sätteid peab piisavaks ka Teenusmajandus koda, mis lisab, et töötamist piirates takistatakse sellega ka välismaalaste integreerumist Eesti ühiskonda, kapseldumist oma etnilisse gruppi ja mustalt töötamist.

Ka Tööandjate keskliit tegi ettepaneku jätta siseministeeriumi soovitud muudatused tegemata.

Kuna eelnõuga lõpetatakse ka tähtajalise elamisloaga Eestis õppivale välistudengile vajadusepõhise õppetoetuse maksmine, siis küsib tudengite esindaja, kas siseministeeriumil või mõnel valitsusasutusel on plaanis luua alternatiivne toetusmeede, mis võimaldaks ka välistudengitel õpinguid rahastada.

Keskmise palga nõue tööleasujatele

Samuti saab kriitikat siseministeeriumi plaan kehtestada nõue, et Eestis kutse -või kõrghariduse omandanud välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks, peab hakkama teenima vähemalt Eesti keskmist palka.

"Juhime tähelepanu ilmselgele Eesti majanduse mustrite ja andmete eiramisele. Teatud majandustegevuse valdkondade ja ametite lõikes ei ole võimalik isegi kodanikele keskmist palka maksta ning struktuurne tööjõupuudus suureneb, tööandjate rahulolematus suureneb ja konkurentsivõime väheneb – tervikuna kannatab Eesti majandus. Samuti välistab selline nõue õppija karjääri alguse Eestis - kooli ajal töötada ei tohi, pärast kooli on väga keeruline leida vähemalt keskmise palgaga ametikoht," tõdeb Teenusmajanduse koda.

Ka ITL ei toeta seda ettepanekut. "Meie hinnangul on igati mõistetav ja ootuspärane, et kooli värskelt lõpetanud ja oma tööalast karjääri alles alustav inimene võib alguses teenida väiksemat kui keskmist töötasu. Leiame, et riigi senine poliitika, mille kohaselt Eestis hariduse omandanuil peaks olema lihtsustatud ja täiendavate piiranguteta võimalused Eestis tööd leida, tuleb säilitada," teatab liit ja kutsub ministeeriumi loobuma sellest muudatusest.

Ka Kaubanduskoda teatas, et ei toeta keskmise palga nõuet, märkides, et jääb ebaselgeks, mis probleemi soovitakse selle abil lahendada ning muudatus ei soodusta Eestis hariduse omandanud välismaalasi jääma pärast õpingute lõppu Eesti tööturule. "Keskmise palga nõue on liiga range. Keskmise palga nõue võib saada takistuseks, et Eestis kõrghariduse omandanud välismaalane jääks Eesti tööturule pärast õpingute lõppu. Näiteks 2018. aastal sai Eestis töötavatest inimestest alla keskmise palga ca 80 protsenti inimestest," tõdeb koda.

"Teeme ettepaneku mitte kehtestada palgakriteeriumi nõuet Eestis kutsehariduse või kõrghariduse omandanud välismaalastele, kui ta taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks," kirjutas ka Tööandjate keskliit.  

Aksiim märgib oma kommentaaris, et keskmise palga nõue on tervitatav, kuid sama taseme õppe lõpetanud eesti üliõpilaste suhtes diskrimineeriv, kuna neile ei taha vastav haridustase kindlat sissetulekut. "Palgatase on tööturu reguleerida," märgib ta.

Plaan piirata pikaajalise viisa andmist välismaalase pereliikmetele

Tööandjate kriitikat pälvib ka siseministeeriumi plaan piirata pikaajalise viisa andmist Eestis õppiva või lühiajaliselt töötava välismaalase pereliikmetele.

Infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit peab plaanitava piirangu põhjendust, justkui ei oleks õppuri pereliikmetele viisa andmine põhjendatud, "sest pereelu saab välismaalane elada oma päritoluriigis", kohatu ja tegelikkusele mittevastav. "Osutame siinkohal, et isiku õigus tema perekonna- ja eraelu puutumatusele on sätestatud ka Eesti Vabariigi põhiseaduses igaühe õigusena," lisab ITL ja kutsub sellest muudatusest loobuma.

"Toetame selles küsimuses kehtivat regulatsiooni ning ei pea vajalikuks eelnõus sisalduvaid punkte, mis piiravad Eestis õppivate välismaalaste ja lühiajaliste töötajate võimalusi oma abikaasat ja lapsi Eestisse kaasa tuua tänastel tingimustel," teatab Kaubanduskoda oma kirjas siseministeeriumile.

Teenusmajanduse koda tõdeb, et ei ole õige sundida inimesi valima töö ja pere vahel ning tuua sisse sellekohaseid kitsendusi. "Seletuskirjas öeldud "pereelu elamine oma päritoluriigis" ei ole võimalik töötades Eestis ning tekitab nii tööandjatele kui töötajatele olukorra, milles töötegemine on häiritud ja töökvaliteet ning töösuhted (lisaks peresuhetele) kannatavad," märgib koda.

"Eesti Tööandjate Keskliit ei pea põhjendatuks välismaalaste pereliikmetele Eestis viibimiseks karmimate tingimuste seadmist. Leiame, et pikemaajalisem perest eemalolek mõjutab inimese kohanemist nii Eestis üldse kui uues töökohas," seisab Aasa kirjas siseministeeriumile.  

Ühendused: piirangud takistavad välismaalaste sulandumist

Ühendused rõhutavad oma kommentaarides ka, et siseministeeriumi plaanitavad piirangud takistavad välistudengite lõimumist Eesti ühiskonda ning mõnel juhul võivad isegi ohustada õiguskorda.

"Eelnõu seletuskirjas põhjendatakse eelnõu väljatöötamise vajadust muu hulgas sellega, et välismaalt õppima tulnuil on raske Eesti ühiskonda sulanduda ja siin hakkama saada. Leiame, et seades piiranguid välismaalaste töötamisele ja pereelule, vähendatakse välismaalaste võimalusi normaalseks integratsiooniks veelgi enam, raskendatakse suhtlust ja sulandumist väljaspool õppeasutust ja kaastudengeid ning vähendatakse nende võimalusi õppida eesti keelt praktilises töökeskkonnas," märgib ITL.

"Täiendavate piirangute kehtestamine ei ole kindlasti mõistlik. Piiratum tööaeg vähendab tööandjate huvi ja võimalusi pakkuda välisüliõpilastele tööd. Selle tulemusena võib välisüliõpilastel väheneda võimalus praktiseerida eesti keelt, õppida tundma Eesti töökultuuri, laiendada oma kontaktvõrgustiku kohalike inimestega ning saada Eestis töötamise kogemust," kommenteeris kaubanduskoda näiteks tööaja piirangu ettepanekut.

"Lähtuvalt eelnevatest sarnast tüüpi piirangute kehtestamisel tekkinud tulemustele, võib eeldada, et antud piirang suurendab riski kuritegevuseks – mustalt töötamine, riigi administratiivne koormus kasvab jmt. Samuti võib piirangu kehtestamine viia olukorrani, kus suureneb hoopis välistudengite mitteametlik töötamine ja seetõttu maksude mittelaekumine," märkis sama teema kohta Teenusmajanduse koda.

Konsulteerimine oleks aidanud

"Meile valmistab muret asjaolu, et siseministeerium saatis eelnõu kooskõlastusringile, kuid ei teavitanud sellest Kaubanduskoda ega küsinud meie tagasisidet. Meile teadaolevalt ei ole siseministeerium teavitanud sellest eelnõust ka teisi ettevõtjate esindusorganisatsioone. Kuigi suurem osa eelnõust puudutab välisüliõpilasi ja kõrgkoole, siis on eelnõul väga oluline mõju välisüliõpilaste töötamisele ning ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaasamine oleks olnud igati mõistlik ja loogiline," leiab Kaubanduskoda.

"Meie seisukoht on, et eelnõule, mis  valdavalt muudab kõrgkoolide rahvusvahelistumise võimalusi, vähendab nende konkurentsivõimet, vähendab suurel määral kõrgkoolide akadeemilist autonoomsust ja vabadust ning mõjutab tööturgu negatiivselt ning mille muutmise algataja ja vastutaja on siseministeerium, mitte haridus- ja teadus- ega majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tuleb kindlasti koostada väljatöötamiskavatsus ja algatada sisuline diskussioon," pakub lahenduse Teenusmajanduse koda.

"Meie hinnangul on eelnõu puhul jäetud tegemata piisav mõjuanalüüs ja eelnev arutelu turuosalistega, keda eelnõu puudutab," tõdeb ka ITL.

"Kahjuks peame taas märkima, et Eesti tööandjatele olulist eelnõud menetletakse põhjendamatult kiireloomulisena ning eirates hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid," tõdes ka Tööandjate keskliit.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: