"Suud puhtaks": kuidas ühendada keskkonna kaitsmine ja soov kasvatada sissetulekuid? ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV saade "Suud puhtaks" keskendus sel nädalal ÜRO raportile, mis ütleb, et kasvava inimmõju tõttu on väljasuremisohus ligikaudu miljon taime- ja loomaliiki, seades ohtu ka inimeste enda heaolu. Saatekülalised arutlesid selle üle, kuidas ühendada omavahel vajadus kaitsta keskkonda ja soov kasvatada sissetulekuid?

Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo rääkis saates, et ÜRO raportis kajastatud numbrid on kohutavad, kuid Eestis on olukord hea.

"Eestis on asjad ikka päris hästi. Kui võrrelda raportit ja seda, mis meil on toimud, siis see on nagu öö ja päev. Täna juba üks viiendik meie pinnast on ju mahepind - täiesti mahemajanduse alla juba võetud. Meil on keskkonnasõbraliku majanduse eraldi programmid tehtud, kus needsamad vaheribad, igasugused maastikuelemendid on nii kohustuslikuks tehtud, et kõik see ökosüsteem säiliks. Ja põllumehed saavad väga hästi aru, et kui me selles klotsimängus alt ühe klotsi ära tõmbame, siis kogu see torn võib kokku kukkuda ja iga liik on meile väga oluline selleks, et näiteks tolmeldamine toimuks ja saak tuleks," rääkis Tõnissoo.

Tartu ülikooli ökoloog Aveliina Helm aga temaga nõus ei olnud. "Paraku on niimoodi, et Eesti käib ka oma põllumajandusega ikka üsna täpselt seda sama rada pidi, mida Lääne-Euroopa riigid ees on käinud," ütles ta.

"Ega need maastikumuutuste mustrid ei ole olnud teistsugused. Meie oleme samamoodi kaotanud tervelt 95 protsenti niidukooslustest, mis ongi needsamad kohad, kus tolmeldajad päriselt elavad, kus on nende päriskodu, mitte seal tee servas või põllu servas. Meie metsadest on ainult kaks protsenti loodusmetsad. Iga aasta me kaotame keskmiselt 100 000 linnupaari - see on väga murettekitav indeks ja nendest suur osa on just põllulinnud. See tähendab, et meil midagi on siiski valesti," lisas ta.

Helm nõustus aga, et põllumajandus ja toit on inimeste heaolu alus ja see on ka võtmekoht, kus tuleb tegutseda ja leida lahendus, kuidas säiliks nii liigirikkus kui ka heaolu.

"Aga kui me vaatame täna oma suuri põllumajanduspiirkondi Lääne-Virumaal, Järvamaal, Jõgevamaal või Tartu ümbruses, siis need on ebajätkusuutlikud maastikud," lisas ökoloog.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: