Talibani ridades võidelnud ameeriklane vabanes vanglast ({{commentsTotal}})

John Walker Lindh. Vasakpoolne pildi avalikustas USA politsei 2002. aastal, parempoolne foto Lindhist on pärit Pakistanis asuvast religioossest koolist.
John Walker Lindh. Vasakpoolne pildi avalikustas USA politsei 2002. aastal, parempoolne foto Lindhist on pärit Pakistanis asuvast religioossest koolist. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Islamiusku pöördunud ja Talibani ridades võidelnud ameeriklane John Walker Lindh, kes 2011. aastal Afganistanis kinni võeti ja 20 aastaks vangi mõisteti, vabanes neljapäeval vanglast, teatas USA meedia.

CNN ja Washington Post teatasid 17 aastat Indiana osariigi eriti range režiimiga Terre Haute'i vanglas hoitud Lindhi varahommikusest vabastamisest tema advokaadi Bill Cummingsi teate põhjal.

Lindh vabanes vanglast kolm aastat enne tähtaega hea käitumise tõttu.

Cummings ütles CNN-ile, et 38-aastane Lindh, keda mõned kahtlustavad ikka veel äärmusislamistlikes vaadetes, jääb elama Virginia osariiki ning talle kehtivad ranged kitsendused. Näiteks ei tohi ta kasutada internetti ega olla ühenduses teiste islamistidega.

Ühendriikide välisminister Mike Pompeo taunis Lindhi ennetähtaegset vabastamist kui "arusaamatut ja südametut sammu".

"Ta ohustab, nagu ma arus saan, endiselt Ühendriike ja on ikka veel väga pühendunud džihaadile, millest ta osa võttis ning milles hukkus suurepärane ameeriklane ja suurepärane ohvitser," ütles Pompeo Fox Newsile.

Lindhi kuulas pärast vangilangemist üle Luure Keskagentuuri (CIA) ohvitser Johnny Michael Spann, kes mõni tund hiljem samas vanglas Talibani mässus tapeti.

Lindhi ei süüdistatud Spanni surmas.

USA-s "kinnipeetav 001-na" tuntud Lindh on 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakutele järgnenud aastate jooksul muutunud oma kodumaal pühasõdalaste ohu kehastuseks.

Keskklassi perest pärit vaikne poiss pöördus 16-aastaselt islamiusku ja läks 1998. aastal Jeemenisse araabia keelt õppima.

Naasnud mitmeks kuuks kodumaale, suundus ta 2000. aastal taas Jeemenisse ja sealt Pakistani, kus õppis islami usukoolis medreses.

2001. aasta keskel ühines ta afgaanide julma kohtlemise juttudest ajendatuna Talibaniga ja asus rühmituse ridades Afganistani Põhjaliiduga võitlema.

Kui USA pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid väed Afganistani viis, sattus Lindh nende sadade Talibani võitlejate hulka, kelle Põhjaliidu väed 25. novembril vangi võtsid.

Ta paljastas oma USA identiteedi kahele CIA ohvitserile. Üks neist oli Spann, kes esimese ameeriklasena pärast 11. septembrit Afganistanis surma sai.

Ehkki Lindh ei olnud kuidagi Spanni surmaga seotud, põimus tema juhtum sellega poliitiliselt ja emotsionaalselt ning tast sai ameeriklaste silmis reetur, kes tappis CIA ohvitseri.

Lindhile esitati kodumaal kiiresti süüdistused terrorismis ja ameeriklaste tapmise plaanis. Nii poliitikud kui kindralid nõudsid talle surmanuhtlust.

2002. aasta juulis tunnistas ta end süüdi Talibani ebaseaduslikus abistamises ning relvade ja lõhkekehade kandmises seda kuritegu toime pannes.

Lindh jäi vangistuse jooksul truuks islamile. Ta veetis aastaid koos mõnekümne moslemist vangiga Terre Haute'i vangla osakonnas, kus tema kontakte välisilma, ajakirjanduse ja informatsiooniga rangelt kontrolliti.

USA riikliku terroritõrjekeskuse 2017. aasta siseraportis, mis jõudis ka portaali Foreign Policy käsutusse, öeldakse, et Lindh "pooldab endiselt ülemaailmset džihaadi ning kirjutab ja tõlgib vägivaldseid äärmuslaste tekste".

Toimetaja: Marko Tooming

Allikas: AFP-BNS



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: