Uuringute ja statistika põhjal on keskmine Eesti laps sündinud juulis, tal on üks õde või vend ning ta elab Harjumaal Tallinnas koos ema ja isaga.

Tema kodu seisund on keskmiselt hea või väga hea, seal on enamasti keskküte ja pere tuleb majanduslikult hästi toime.

Tema kodus ei ole igal pereliikmel eraldi tuba ning puudub ka lauatelefon, kuid olemas on mobiiltelefon, värviteler, pesumasin, auto, laua- või sülearvuti, DVD-süsteem või videomakk, külmik või sügavkülmik. Lisaks on tema kodus nii interneti püsiühendus kui ka mobiilse interneti ühendus.

Internetti kasutab Eesti laps teadlikult ning vaatab sealt peamiselt videoid, kuulab muusikat ja suhtleb sõpradega. Sisuloovaid või osalusega seotud tegevusi teeb ta internetis aga vähem – näiteks laeb üles või jagab omatehtud videot, muusikapala või arutleb koos teistega ühiskondlike probleemide üle.

Küll aga puutub Eesti laps internetis kokku ohtude ja riskidega, millega toimetulekut saab talle õpetada täiskasvanu. 

Eesti lapse hommikusöögilaual on harilikult 2,5-protsendilise rasvasisaldusega piim või ka tee, kaerahelbepuder, või ning sai. Päevas sööb ta keskmiselt kolm portsjonit puu- ja köögivilju või marju ning 10 portsjonit maiustusi ja soolaseid näkse.

Ööpäevas magab laps kokku keskmiselt 10 tundi. Ekraaniaeg ööpäevas ulatub aga keskmiselt kahe tunni ja kuue minutini. Enamasti osaleb Eesti laps ka spordi või liikumisega seotud huviringis. Kõige sagedamini on see seotud tantsimisega.

Arsti juurde satub Eesti laps enamasti peamiselt ülemiste hingamisteede ägedate põletike, kaariese või muude hamba- ja igemehaigustega. Hambaarsti juures käib ta keskmiselt 1,3 korda aastas. Paraku saab ta sageli ka vigastada - peamiseks vigastuse põhjuseks on kukkumine.

Enamasti tunneb Eesti laps, et vanematel on tema jaoks aega, kui laps seda soovib ja vajab. Kuid vahel tuleb ette sedagi, et laps sooviks vanematega rohkem koos olla, kui see võimalik on. Emaga võtab ta koos midagi huvitavat ette sagedamini kui isaga. Vanemaga koos olles arutleb Eesti laps enamasti päeva jooksul toimunu üle, ajab niisama juttu ja vanem kiidab oma last.

Kui enda elu puudutavates küsimustes saab Eesti laps enamasti kaasa rääkida, siis näiteks koolielu ja kogukonna elus kaasa rääkimisel on tema võimalused väiksemad.

Keskmiselt tunneb laps vähemalt korra nädalas rõõmu sellest, et saab tegeleda endale meeldivate asjadega ning üldjuhul on Eesti laps oma elu, iseenda ja oma sõpradega rahul.

Lasteombudsmani ja statistikaameti koostatud ülevaade tugineb Eesti rahvastiku toitumise uuringule (2014), Tervise Arengu Instituudi andmetele ja tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasile, statistikaameti andmetele Eesti sotsiaaluuringust (2018), leibkonna eelarve uuringule (2016), uuringule "Infotehnoloogia leibkonnas" (2018) ja muudele registriandmetele ning administratiivsetele lähteandmetele ning lapse õiguste ja vanemluse uuringule (2018) ning EU Kids Online'i uuringule (2018).