Meenutame esmalt, kuidas piiririba ehitamine maaomanike puudutab ja millist hinda neile maa müügi eest pakutakse. Kokku jääb rajatava piiririba alla 286 maaüksust, mis kuuluvad 126-le maaomanikule.

Politsei- ja piirivalveamet on juba maaomanikelt küsinud piiririba väljaehitamiseks kümme meetrit maad. See maa on neil käes ning kõik tehingud lõppenud. Läinud aasta lõpus andis aga PPA teada, et kümnest meetrist siiski ei piisa ning et juurde oleks vaja veel 20-30 meetrit maad.

Maaomanikule tähendab see keskmiselt 0,8 hektari suurust äralõiget maaüksusest. PPA maksab maaomanikele selle eest lisaks 1000 euro suurusele motivatsioonitasule, keskmiselt 0,7 eurot ruutmeetri eest. Lihtsa matemaatika tulemusel saaks inimene seega ühe 0,8 hektari suuruse äralõike eest 5600 eurot pluss 1000 eurot motivatsioonitasu.

Raha ja hind

Need arvutused ja numbrid kehtisid enne uut valitsust. Uus valitsus käis eesotsas rahandusminister Martin Helmega välja idee, et nad ei ostakski inimestelt maad välja. Selle asemel võetaks maa servituuti ehk hakataks seda kohustuslikus korras piiri valvamise eesmärgil kasutama.

See tähendab, et inimene peab andma oma maa PPA kasutada ega võiks ise seal enam midagi teha. Vastutasuks saaks maaomanik kompensatsiooni. Mis alustel ja millist kompensatsiooni, ei ole veel täpsustatud. Et eesmärk on kuludelt kokku hoida võib vaid aimata võimaliku kompensatsiooni suurust.

Selle käiguga loodab valitsus piiririba väljaehitamiselt kokku hoida umbes üks miljon eurot. Nii suur summa on ettenähtud maade võõrandamisega seotud tehinguteks 320 miljoni suurest eelarvest.

Kusjuures 570 000 eurot sellest summast on - seoses erinevate maaga seotud tehingutega - kulutatud. Ehk siis reaalne kokkuhoid oleks praeguse seisuga alla poole miljoni euro. Kogu piiririba väljaehitamise eelarvest on see olematu summa. Hind selle eest ei oleks vähem ega rohkem kui maaomanike usaldus oma valitsuse suhtes.

Setu separatism

Rääkisin kümnekonna maaomanikuga, kelle maad jäävad ehitatava piiririba alla. Paar meest muutusid uue info valguses üsna rahulolevaks. Neil olid juba ammu läbirääkimised lõppenud, tehingud lukku löödud ning rahagi käes.

Hoopis teine lugu on aga nendega, kel tehing veel pooleli. Info, et kõikidest erakondadest on just Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ministril tekkinud idee maainimestelt maa sundkasutusse võtta, paneb ka sõnakamad mehed jahmatama.

"Mis nad mõtlesid, et nad on nüüd väga kavalad, et nad hakkavad mulle renti maksma, et nad kasutavad seda maad ja siis võtavad minu käest tulumaksu ka veel?" pahvatab üks talunik.

Tegemist on EKRE valijaga. Oli see ju erakond, kes tuli valimiste ajal maainimeste juurde paljulubava maaeluprogrammiga, mille üks põhiteese lubas peatada maaelu taandarengu ja külade tühjenemise. EKRE programmis oli lubadus, et maainimestele jäävad kättesaadavaks koolid, lastaiad, esmataseme arstiabi, operatiivne päästeteenistus, politsei, internetiühendus, panga-, side- ja kaubandusteenused. Aga ka lubadus, et igasse külla hakkab viima mustkattega tee.

Seni on kõik eelpool loetletu teinud maapiirkondades pigem vähikäiku, aga see pole pannud põlisasukaid meelt heitma. Päris oma maa on neil alati olnud trumpässana tagataskus, on andnud enesekindlust ja julgust ikka hakkama saada.

Üks maaomanik ei suudagi mõista, kuidas rahandusminister üldse saab nii käituda – maaomanik on ju oma maad väljateeninud raske tööga. Nüüd ta unistab, et kui peabki osast oma maast piiri kasuks loobuma, saaks ta vähemalt saadud rahaga kodu remontida või natukenegi vanaduspõlve nautida.

Siiski pole see hädakisa ja kaebelaul, mis teiselt poolt kostub. Vastupidi, läbi telefonitoru on lausa füüsiliselt tunda setu separatismi sündi. Üks muidu heasüdamlik memm, tubli lauluema, lubab vastuhakku, öeldes et küll tuleb ka rahvas kokku ja mõtleb midagi välja. Pikemalt mõtlemata ongi juba esimene plaan valmis – ta hakkab teele puistama raudnaelu ja "siile"!

Muidugi mitte oma maale, need puistab ta teiste maadele, las siis piirivalve nuputab, kelle naelte otsa nad oma rehvid iga kord katki sõidavad. Teda ei huvita, kas see on mõistlik plaan või mis saab peale seda. Selline röövimine, nagu memm ütleb, ei mahu tema hinge.

Lõpuks jääbki kõlama vaid loosung, et ei valita enam EKRE-t ega ka kedagi teist. Nende Eesti Vabariigi kodanike usaldus oma valitsuse suhtes sai just maha müüdud. Ja seda kõike vähem kui poole miljoni euro eest. Mis on aga üks riik ilma lojaalsete kodaniketa?

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.