Kuni 320 miljoni euroni küündivat piiriehituse eelarvet plaanitakse vähendada peamiselt kallite tehnoloogiliste lahenduste arvelt. Samuti kaalub valitsus piiriäärsete maade väljaostmise asemel hakata neid kohustuslikus korras piiri valvamise eesmärgil kasutama, tasudes maaomanikele mingil määral kompensatsiooni.

Siseministeeriumi andmetel jääb idapiirile 230 eraomanikule kuuluvat kinnistut, mille ostmine võib maksta hinnanguliselt miljon eurot.

Rahandusminister Martin Helme sõnul on idapiiri võimalik märksa odavamalt ehitada, kuid see praegu plaanis on.

"Kallis plaanis on sees mingisugune generaatorite võrgustiku loomine selle jaoks, et oleks võimalik siis, kui toimub mingi suurem elektrikatkestus, et kaamerad edasi töötaksid piiri peal. Need on seisvad generaatorid, mis teoreetiliselt kunagi lülituvad sisse mõneks tunniks. Siis on iseküsimus, kas neid kaameraid iga natukese aja tagant on vaja," rääkis ta "Aktuaalsele kaamerale".

"Alates sellest, et meil on suured tohutud drooniplaanid, kaameraplaanid, elektrifitseerimisplaanid, suur Hiina müür välja ehitada - (seda) on võimalik teha kordades, kordades odavamalt," märkis Helme.

Neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ütles Helme, et "piir tuleb soodsamalt teha, ilma tulede ja viledeta" ning et "on ratsionaalsemaid lahendusi."

Helme lisas, et ära saab jätta ka planeeritud avaliku sektori hoonete ehitamise.

"Investeeringutel ja investeeringutel vahe. Mõni investeering soodustab majandust - näiteks teede ehitamine. Aga mõnele ministeeriumile uue maja ehitamine seda teps mitte pole," sõnas Helme.  

Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juht Erkki Koorti sõnul peaks valitsus idapiiri ehituseks paika panema kindla ehituseelarve.

"Seda piiri diskussiooni on täna valitsusega peetud selliselt, et valitsus on küsinud, kui palju teil vaja on, ja siis on neid soove kogu aeg juurde tulnud – 100 miljonit, 200 miljonit, 300 miljonit. Võib ka niimoodi. Aga võib-olla mõistlikum oleks see, et kuulge sõbrad, meil on sada miljonit, mis me selle eest saame. Teeme selle ära. Teeme esimese faasi ära," rääkis ta.

Koorti sõnul peab arvestama riigi võimalustega. "Mõni inimene tahab ka sõita Mercedesega, aga raha jätkub Opeli jaoks," nentis ta.

Rõivas nimetas plaani rumaluseks

Endine peaminister Taavi Rõivas (Reformierakond) leidis, et idapiiri ehitusraha kärpimine on kokkuhoid Eesti turvalisuse ja julgeoleku arvelt ning suur rumalus. Tema sõnul lahjendatakse ainsat piiri, mis pidama peab.

"Seda enam, et turvaline idapiir on tasuv investeering - vähenev salakaubandus toob riigieelarvesse maksutulu."

Rõivas meenutas, et kaasaegse idapiiri rajamine otsustati 2015. aasta kevadel ning toona eraldati RES-iga sellele 70 miljonit eurot.

"Ratase esimene valitsus vähendas seda summat pea poole võrra (ettekäändel, et riik ei jõua kiiremini ehitada kui 10 miljoni eest aastas). Selle nimel, et veel kümme või paarkümmend miljonit kokku hoida, ei tohi küll idapiiri korralikult väljaehitamata jätta."

Ratas lubas kvaliteetset piiri

Tänavu jaanuaris koos eelmise siseminister Katri Raigiga idapiiri külastanud peaminister Jüri Ratas ütles siis, et Eesti idapiir on Euroopa Liidu ja NATO välispiir ning selle väljaehitamisel on esmatähtis kvaliteet ja rahaliste vahendite parim võimalik kasutus.

"Tugev välispiir on meile kindlasti julgeoleku küsimus, mis praktiliselt tähendab ka tõsist tööd ebaseadusliku piiriületuste ja salakaubaveo tõkestamisel. Kurjategijad kasutavad oma tegevuses üha kaasaegsemaid lahendusi ja seepärast peavad riigi vahendid ning taristu püsima kuritegelikust maailmast sammu võrra ees," rõhutas Ratas.

Varasema informatsiooni kohaselt võib idapiiri ehitus ja hooldus kokku maksma 320 miljonit eurot.