"Piiri väljaehitamise ambitsioon on algusest peale olnud üks: nii poliitikud kui ametnikud on tahtnud 100 protsenti pidavat idapiiri. Alles piiriprojekti tegeliku hinna selgumisel tekkis uus arutelu ja toona otsustati seda ambitsiooni mitte muuta. Selle saavutamiseks on alternatiivid olemas küll, kuid kas need on pikas perspektiivis odavamad või jätkusuutlikud," ütles siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

Küüdi sõnul tuleb valida, kas saavutada täielikult pidav piir elektroonikaga või saada sama tulemus 1500 lisateenistujaga. Muul juhul tuleb aga leppida madalama standardiga, lisas Küüt. Võimaluseks on langetada piiri ambitsiooni või pikendada piiri ehitamise aega ja saavutada sama ambitsioon pikema aja jooksul, tõdes ta.

Küüt tõi esile, et elektroonilise valve asendamisel täiendavalt 1500 piirivalvuri värbamisel on nende aastased tööjõukulud umbes 37 miljonit eurot ning see hakkab kasvama iga aasta. "Kui läheme seda teed, siis on juba viie aastaga kulutatud sama summa, mis tänaste hindadega on piiri väljaehitamise hind: 200 miljonit eurot. Elektroonilise valve puhul oleksid iga-aastased kulud väiksemad. Kas tehnika asendamine inimesega annab meile rahalise kokkuhoiu, see on kaheldav ja vajab põhjalikku analüüsi. Seda enam, et suurema osa seiretehnikast soovime piirile soetada Euroopa Liidu vastavatest vahenditest," ütles asekantsler.

PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Egert Belitšev ütles Eesti Päevalehele, et piirivalve lähtub valitsuse seatud ootusest, et Eesti-Vene riigipiiri väljaehitamine on vajalik riikliku julgeoleku tagamise tõhustamiseks ning selle oluline eeldus on välja ehitatud ja tõhusa tehnilise valvesüsteemiga riigipiir. Tema kinnitusel ollakse idapiiri ehitades võimalikult kuluefektiivsed, ent saamaks täit ülevaadet, mis piiril toimub, on tarvis välispiir üleni seiretehnikaga katta. "Kui valitsus soovib ambitsiooni muuta, siis teeme ka piiri valvamise kontseptsiooni ringi," ütles Belitšev.

PPA büroojuhi kinnitusel seitsme aasta peale kavandatud piiri väljaehitamisel ei priisata ning iga ehitusetapi juures vaadatakse üle, mis on kõige mõistlikum ja optimaalsem lahendus. Lisaks võib tema hinnangul mõne komponendi maksumus aja jooksul ka väheneda, kulusid aitab kokku hoida ka uue piiri valmimisel seniste töötajate ümberõpetamine.