Kullerkuppe jääb Eestis järjest vähemaks
Kollaste kerajate õitega kullerkupud on paljude lemmiklilled, mis pakuvad silmailu nii looduses kui ka inimeste koduhoovides. Ent vaadates taimeatlase andmeid viimase viie aasta kohta, selgub, et kullerkuppude arvukus Eestis langeb. Põhjuseks on hooldamata niisked niidud, mis kasvavad võssa.
Eriti tuntavalt on vähenenud päikesekullaste kuppude arvukus Hiiu- ja Saaremaal.
"Käisime Hiiumaal just otsimas, mõningates vanades kohtades, kus on teada, aga nüüd on need viimasedki kohad kippunud kaduma," rääkis ERR-ile botaanik Toomas Kukk.
Veidi parem on olukord mandril - näiteks on kullerkupud endiselt päris hästi leitavad Pärnu-, Rapla- ja Järvamaal, kuid Lõuna-Eestis, Setumaal on botaaniku sõnul taimed kadumas. Kui vaadata taimeatlasest andmeid viimase viie aasta kohta, on Kuke sõnul selge, et üldises plaanis kullerkuppude arvukus väheneb. Peamise põhjusena toob Kukk välja niidud, mida enam ei hooldata ja mis seetõttu võssa kasvama hakkavad.
"See taim vajab kasvamiseks niiskemapoolseid niite. Need on sellised poollooduslikud niidud või puisniidud ja nende pindala on meil väga suures mahus vähenenud. Põõsa liik ei olegi nii tähtis, et on ta nüüd paju või tugev paakspuu, et tähtis on see, et ta kasvab kullerkuppudest suuremaks ja võtab siis valguse," rääkis botaanik.
Samal põhjusel on Kuke sõnul tegelikult vähenemas ka roosakaslillade õitega pääsusilmade arvukus, kuigi võrreldes kullerkuppudega kasvavad pääsusilmad näiteks ka kraavikallastel ja metsasihtidel.
"Möödunud aastal otsisime pääsusilmi Setumaalt ja mitmepäevase välitöö peale õnnestus ainult ühest kohast näha. Suundumus on sama, et kohtade hulk on vähenenud."
Kukk ütleb, et näiteks liigirikkuse ja eluslooduse seisukohast on halb, et kullerkuppude arvukus väheneb – on ju taimede olemasoluga seotud ka teised putukad ja liigid. Nii näiteks tolmeldavad kullerkuppu kindlad putukad – kullerkupukärbsed, ja kui kaob ära kullerkupp, väheneb ka selle putuka arvukus. Kukk ütleb, et olukorra parandamiseks aitab sellest, kui niite võtta uuesti kasutusse või lihtsalt puhastad võsast.
"Noh, seal peab muidugi seda tegema niimoodi mõistlikult, et ei maksa seda niitu künda, aga niimoodi puhastades nagu ka puisniite, võetakse puid-põõsaid vähemaks, saab ju ka teisi niite taastada ja see on kindlasti väga teretulnud mõte selleks, et meie looduse mitmekesisus säiliks."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi