Üle Eesti mälestati küüditamise ohvreid
Reedel mälestati 1941. aasta küüditamise ohvreid, mil Eestist viidi vangilaagritesse 10 000 inimest, kellest kolmandik olid lapsed.
Inimõiguste instituut rajas sel puhul Tallinna Vabaduse väljakule helesinistest õhupallidest "pisarate mere".
Esimest korda kogunesid leinapäeval riigijuhid, diplomaatiline korpus ja represseeritute ühing memento kommunismiohvrite memoriaali juurde pärgi asetama. Mälestuspalvuse pidas peapiiskop emeeritus Andres Põder, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Õhtul kutsus president Kersti Kaljulaid repressioonide all kannatanud vastuvõtule presidendi roosiaeda, kus ühtlasi tähistati ka memento liidu 30. aastapäeva.
Pärnumaal Saarde vallas 100 tamme salus avati mälestusmärk küüditatutele. Seal on võimalus küüditamise ohvritele austust avaldada ja süüdata leinaküünal.
Mälestusmärgi kujundas Ülo Kirt. Ristkülikukujuline tähis on ülevalt pooleks murtud, mis tähistab küüditatute ning nende lähedaste katkenud saatusi. Kivil on tahvel 50 pere nimedega, kes juuniküüditamise ajal elasid Kilingi-Nõmmes ning tollases Jäärja, Kilingi, Pati, Saarde, Tali, Tihemetsa ja Voltveti vallas.
Haapsalus meenutati 78 aasta taguseid sündmusi palvusega toomkirikus ja pärgade ning küünalde asetamisega nii läänlaste vabadussamba kui ka Haapsalu kunagise linnapea Hans Alveri büsti jalamile.
Arsti ja linnapea ametit pidanud Alver oli üks nendest, kes arreteeriti juuniküüditamise käigus. Hans Alver lasti vangilaagris maha järgmise aasta kevadel.
Toimetaja: Merili Nael