Jaanuari lõpus paigaldati Kuressaarde viis punast riidekogumise konteinerit. Esimeste kuudega on saarlased suutnud oma kappidest ja aitadest nendesse vedada 60 tonni riideid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Konteinereid tuleb tühjendada iga päev. "Iga päev saavad nad täis ja tühjendatakse ära ja viikase vahelattu," kinnitas Saaremaa valla jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel.

Ka Kuressaarest kogutud riided jõuavad Humana sorteerimiskeskusesse. Aastas sorteeritakse seal 10 000 tonni riideid ja umbes viiendik ehk 2000 tonni jõuab sinna erinevatest riikidest saabunud riietest tagasi Eestimaa Humana poodidesse.

"Sellest toorainest, mis meile sisse tuleb, umbes 20 protsenti on see, mis kõlbab kauplustes müüa. Umbes 10 kuni 15 protsenti on see, mille me saadame Aafrikasse annetusteks ja sinna vahele jäävad muud kategooriad kuni ümbertöötluskategooriani, mida võib olla 30 kuni 40 protsenti. Ja viimane ots, millega meil tõesti midagi teha pole, on umbes viis protsenti, mis läheb tõesti prügisse," selgitas Humana tegevjuht Margus Suik.

Aeg-ajalt tekib Humana töötajatel ka väike nn lisateenistuse võimalus.

"Eks see maht on ju suur ja selge see, et vahel keegi unustab münte taskusse või paberraha taskusse või unustab oma sõrmuse taskusse. Eks need sorteerijad selle siis leiavad. Aga kui me leiame raha, siis paremagi tahtmise juures ei suuda seda kellelegi tagastada, sest me ei tea, kust see tuli. Aga dokument on ju selgelt tuvastatav ja kui me näeme, et see on kehtiv dokument, siis oleme alati püüdnud selle viia politseisse või saatkonda," rääkis Suik.

Kuigi punased konteineid on ikkagi riiete ja jalanõude kogumiseks, on Saaremaal juhtunud ka mõningaid erandeid.

"Tühjendaja on leidnud siit ka ühe kilekotti pakitud kaktuse. Suur kaktus oli. Ma ei tea, kas inimene mõtles, et äkki keegi teine tahab seda kaktust endale ja pani selle konteinerisse," tõi Katrin Koppel näite.