ERR Brüsselis: Eestil on võimalus kaasa rääkida tehisintellekti kasutamises riigikaitses
Tehisintellekti rakendamine riigikaitses tähendab ühelt poolt tehnoloogilist võidujooksu, teisalt arutelu eetiliste piiride üle. Eestil on võimalus selles valdkonnas kaasa rääkida.
Rääkides tehisintellekti kasutamisest riigikaitses rulluvad silme ees lahti kujutelmad tapjarobotitest. See pilt varjutab asjaolu, et paljugi targast tehnoloogiast on juba täna igapäevases kasutuses.
"Tehisintellekt on juba praegu vägagi olemas paljudes valdkondades nagu luure, jälgimine, tuvastus, andmete töötlemine. Selle kõigega me NATO-s tegeleme. Küsimus on selles, kuidas me saaksime seda paremini teha ja kuidas me saaksime kõik liitlaste pingutused rakendada valdkonnas, mis kujuneb tõenäoliselt tulevikus otsustavaks, sest me teame, et meie potentsiaalsed vastased investeerivad sellesse massiivselt," rääkis NATO kaitseinvesteeringute abipeasekretär Camille Grand.
Grandi sõnul ei ole eetilised dilemmad kunagi probleem, vaid vastupidi - tugevus. Need tuleb läbi arutada. Nii-öelda relva päästikule vajutamise üle otsustab endiselt inimene.
"Vähemalt neis kontseptsioonides, mida ameeriklased ja eurooplased arendavad, on suur rõhk sellel, et inimesed juhivad protsessi ja vastutavad oma otsuste eest. Tehisintellekti võib kasutada selleks, et teha informeeritum otsus, aga lõppvastutus lasub ikka inimesel või lõppkasutajal," ütles Euroopa kaitseuuringute instituudi analüütik Daniel Fiott.
Soome on tehisintellekti tõstnud enda kohe algava Euroopa Liidu eesistumise üheks põhiteemaks. Selleteemalise konverentsi Brüsselis korraldasid Soome ja Eesti koos.
Eestil on siin samuti oma võimalused debatti edendada ja majanduslikult konkurentsi pakkuda.
"Eesti ettevõtted on tugevad digitaliseerimise vallas ja see on valdkond, kus neil on nišš ka tehisintellekti lahenduste väljatöötamiseks ja arenduseks," ütles kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Kadi Silde.
Marduk Technologies näiteks arendab tehnoloogiat, mis avastab drooni ja aitab seda kahjutuks teha.
"See on suhteliselt uus tehnoloogia, mida me arendame. Meil on paar klienti juba, aga kuna tehnoloogia on alles arendusjärgus, siis täna meil ühestki juurutusest ei ole võimalik hõisata. Ma arvan, et järgmisel aastal juba saab näha neid nii kuskil lennujaamades kui ka sõjaväebaasides ja avalike ürituste turvamisel Eestis ja mujal," rääkis Marduk Technologiesi nõukogu esimees Jaanus Tamm.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR-i raadiouudised