Eestile oleks Põhjamaade õhuruumi info kasulik, aga meiega seda ei jagata ({{commentsTotal}})

Soome õhuväe foto Vene sõjalennukist 15. juulil.
Soome õhuväe foto Vene sõjalennukist 15. juulil. Autor/allikas: twitter.com/finnishairforce

Põhjamaad jagavad omavahel õhuruumi infot, samuti mereseire andmeid. Eestile oleks see info samuti vajalik, kuid Eesti ei osale selles koostöös. Küll teeb Eesti samasugust koostööd Läti ja Leeduga. ERR küsis Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juhi Sven Sakkovi käest, miks Eesti on Põhjamaade ühistegevusest kõrvale jäänud.

Miks Eesti pole selle Põhjamaade jälgimissüsteemiga ühinenud? Kas asi on poliitikas, rahas?

Esmalt alustaks sellest tõesti, et väga kasulik oleks õhuseirepildi laialdasem jagamine. Me teeme juba aastaid koostööd Läti ja Leeduga nii õhuseire vallas kui õhuseirepildi kokkupanekul. See on osa ka meie NATO-alasest koostööst. Põhjala riigid on selleni jõudnud tegelikult alles nüüd äsja. Varem on see toimunud mõne riigi vahel, nagu Soome, Rootsi vahel, minu arusaama järgi bilateraalselt. Aga alles äsja on nad jõudnud nii kaugele, et neli Põhjala riiki on seda otsustanud teha. Minu teada see süsteem veel ei tööta. Kindlasti võtab aega, enne kui nad selle n-ö käima jooksevad enda sisseharjunud formaadis. See on üks aspekt.

Teine on see, et kui tegemist on ikkagi Põhjala koostöö ühe formaadiga, oleks otstarbekas küsida just Põhjala riikidelt, miks te ei ole kutsunud Eestit sinna osalema, mitte Eesti käest küsida, miks me ei ole peole läinud. See on ikka teiste inimeste pidu, sinna n-ö peo peremehed kutsuvad, mitte ise ei saa trügida. Läbi aastakümnete on tõesti tegelikult Eesti, Läti ja Leedu olnud altimad Põhjala-Balti koostöö arendamise osas kui Põhjala riigid. Siin selgelt see küsimus, kelle taga on, ei ole mitte Eesti ega Balti riigid, vaid Põhjala riigid.

Kas on võimalik, et Põhjala riigid ei taha Eestit?

Ma ei arva, et see selline põhjus on. Neil on tegelikult ikkagi oma mugav koostööformaat nimega Nordic Cooperation, nad on sellega harjunud. Selle laiendamine on tegelikult päris suur küsimuste ahel. See on koostööformaat, kus enamus jutuajamisi peetakse mingis rootsi keele laadses keeles, kus tegelikult ainult Soome on see, kes on keelegrupi mõttes eristuv, aga ka soomlased räägivad kõik ju rootsi keelt. See ei ole väga lihtne sellise asja kokku panemine. Balti riikide poolt kindlasti huvi on aastaid olnud. Toimub palju konsultatsioone poliitilisel kõrgemal tasemel, mis ei ole paraku enamasti edasi jõudnud konkreetseteks koostöö formaatideks. Aga ma arvan, et see tasapisi liigub selles suunas.

Kui, siis mis kasu Eestile sellest konkreetselt oleks?

Kõigile kasulik, sellepärast, et mööda Soome lahte Kalinigradi ja Peterburi vahel lendavad pidevalt Vene sõjalennukid, mille transponder on välja lülitatud, mida siis tsiviilradarid ei näe, mida näevad ainult sõjaväe primaarradarid. Näha juba pikalt ette, mis kust tuleb ja kuhu suundub, on kõigile kasulik. See on esimene aspekt. Teine on loomulikult see, et kui meie nägemisulatus ulatub kaugemale konkreetselt Eesti lähipiirkondadest, see annab tegelikult olulist infot toimuva kohta. Küsimus on ka selles, et mis sorti radaripilti vahetatakse. Kas vahetatakse toorpilti, mis on arvatavasti huvitavam osalistele või jagatakse juba puhastatud, identifitseeritud õhupilti, kust on n-ö müra ja palju huvitavat kraami ära korjatud, seda mina ei oska öelda. Ma ei tea, millest tegelikult jutt on. Aga kasu on ilmne kõigile osapooltele.

Eesti saaks palju kasu ka sellest, kui Eesti oleks hõlmatud mereseiresse, mis on Soomes väga hästi välja arendatud suurte lokaatoritega. Nad näevad ka meie rannikut. Eesti jälle ei osale. Mis selle põhjus on?

Kogu see teema on sama, samad argumendid pädevad. Ütleme, see, mis meil on Soome lahe osas Soomele pakkuda merepildi osas, tegelikult seda väga palju ei ole. Kuna Soome näeb seda ise sama hästi. Sisu on sama.

Eesti, Läti, Leedu ei ole Põhjala koostöö osad, päriselt jupiti poliitilisel tasandil natuke oleme, ministrid kohtuvad, kõrgemad ametnikud kohtuvad ja info huvi Eesti ja Rootsi, Eesti ja Taani vahel oleks kindlasti päris huvitav. Kui Eesti-Soome osas, siis merepildi osas me ei annaks Soomele midagi juurde.

Lihtsalt rääkides, siis Soome näeb võõraid allveelaevu, kes ei peaks olema seal, kus nad on. Eestile oleks see info ju vajalik.

Seda me ei tea, kui hästi nad neid allveelaevu näevad. Läänemeri on väga hea allveelaevade seisukohast. Ta on selline sogane meri, väga erinevate kihtidega ehk et on allveelaevade unistuste meri. Siin on hea ennast ära peita. Vahel mõni Vene allveelaev püütakse kalurivõrkudega Rootsis välja. No ega nad nüüd nii hästi ei pruugi neid näha. See on kindlasti väga hästi hoitud Soome riigi saladus, kui hästi nad neid näevad.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: