ESTO 2019 kannab nime "Meie tulevik" ning suur osa festivali sündmustest on veebi vahendusel jälgitavad üle maailma, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimest korda kogunesid väliseestlased kultuuripäevi pidama ligi pool sajandit tagasi Torontosse. Soomes, kus tänaseks elab ligi 70 000 eestlast, toimub ESTO esimest korda.

"1972. aastal Torontos oli minu esimene ESTO. Et eestlased saaks kokku välismaal ja teeks endale üheks nädalaks mõnes Ameerika, Kanada või Rootsi või Austraalia suurlinnas endale ühe väikse Eesti," meenutas USA eestlane Agu Ets.

Kui pärast Eesti taasiseseisvumist kõlas korduvalt küsimus, kas ESTO-sid on enam vaja, siis näib, et nüüdseks on see küsimus maha võetud.

"Hiljuti lugesin statistikat, et viiendik eestlasi on alati võõrsil elanud. Ja ESTO-t on vaja, et kokku tõmmata need, kes elavad Eestis, ja need, kes elavad välismaal," ütles Ets.

"Kui me mõtleme 21. sajandi võimalustele, siis täna ei pea sinu eesti keel erinema koju jäänud eestlaste eesti keelest nii nagu 1930.-1940. aastate lõpul lahkunute eesti keel hakkas kiiresti erinema meie, kodueestlaste eesti keelest. Ja seepärast ma arvan, et täna on eestlus üdini õnnelik tunne, mis võib-olla ei ole selline viimase 100 aasta jooksul olnud," ütles president Kersti Kaljulaid.

"Minu jaoks tähendab eestlus alates sellest suurest festivali avakontserdist, mis ma siin olen korraldanud, kuni selleni välja, et ma olen paljajalu maal ja söön otse peenrast maasikaid," sõnas avakontserdi toimkonna juht Maris vaher.

"Ma kasvasin üles eesti peres, mu ema ja isa olid väga eestipärased, isegi kui ma elasin ameerika ühiskonnas, eestlus oli alati ikkagi mulle väga oluline. Eesti keele ja eestluse säilitamine välismaal on eriti tähtis," märkis USA eestlane Ülle Ederma.

ESTO jätkub laupäeval Tartus ning lõpeb 3. juulil Tallinnas, andes teatepulga üle juubeli laulu- ja tantsupeole, kus sel aastal osaleb rekordarv väliseesti lauljaid ja tantsijaid.