Siseministeerium nentis juba 2013. aastal, et kuigi välisriigis elavate Eesti pagulaste või laiemalt eesti päritolu isikute hulga kindlaksmääramine on
hinnanguline, on siiski võimalik üldjoontes välja tuua suurusjärgud riigiti.

Hinnanguliselt on ministeeriumi andmetel suurima väliseestlaste arvuga, üle 20 000 isikuga, riigid Soome, Venemaa, USA ja Kanada.

Nendele järgnevad alla 15 000 isikuga Rootsi, Suurbritannia, Austraalia. Seejärel alla 5000 isikuga Saksamaa, Norra, Iirimaa, Belgia, Hispaania, Iisrael ja Prantsusmaa.

Uusväljarändajate puhul on sihtriigid peamiselt Euroopa Liidu liikmesriigid ning Ameerika Ühendriigid, Austraalia ja Norra.

Venemaa eestlaskond, mida on seni peetud kõige arvukamaks, aga siseministeeriumi hinnangul väheneb pidevalt eakate inimeste suure osakaalu ja noorte sulandumise tõttu.

Eesti päritolu inimeste kohta välismaal pole ka hinnangulisi andmeid

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles, et nad said välisministeeriumilt info, et välisministeeriumil oli eestlaskonna suuruse hindamiseks varem teatud büroo, kuid enam seda ei ole.

"Seega, pole praegu võtta isegi mitte hinnangulisi andmeid välisriigis
elavate eesti päritolu isikute hulga kohta," tõdes Annus.

Välismaal elavate Eesti kodanike üle arvepidamiseks kasutab välisministeerium rahvastikuregistris olevaid Eesti kodanike andmeid, vaadeldes välisriigi aadressiga inimeste arvu.

Soome aadress 2019. aasta 1. septembri seisuga 52 358 Eesti kodanikul. Järgnevad Venemaa 18 476, Suurbritannia 9452, Saksamaa 5344, Rootsi 4754, USA 4361, Kanada 2877, Austraalia 2892 ja Iirimaa 2478 Eesti kodanikuga. Mujal riikides on alla 2000 registreeritu.