Majandusaasta aruande esitamise tähtaeg oli 30. juunil. Aruande peavad igal aastal esitama kõik väiksemad ja suuremad ettevõtted, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Aruande peavad esitama ka need ettevõtted, kellel majandustegevust üldse polnud.

Majandusaasta aruande on teisipäevase seisuga esitamata jätnud ligi 67 000 ettevõtet, mis moodustab 24 protsenti aruandekohuslastest.

Äriregistrit haldab Tartu maakohtu registriosakond. Maakohtu teatel on probleeme nii suurematel kui väiksematel ettevõtetel. Suurematel ühingutel võib olla probleeme auditeerimisega, väiksemad lihtsalt unustavad või ootavad hoiatust, teatas maakohtu pressiesindaja Siim Saavik.

Sageli väidavad ettevõtjad maakohtule, et nad pole hoiatust kätte saanud või kohus pole seda ühingule saatnudki. "Digitaalmaailmas jäävad toimingud nähtavaks, hoiatus on küll saadud, kuid jäänud kiires elutempos tähelepanuta. Siinkohal võiksid ühingud kontrollida üle, kas nende kontaktandmed on ajakohased ja teated kättesaadavad," märkis Saavik.

Kolm aastat tagasi, 2023. aasta alguses jõustus seadus, mis andis registripidajale suuremad võimalused hilinejaid korrale kutsuda. Näiteks võib hilinejatele määrata korduvaid trahve summas kuni 3200 eurot.

Ettevõtted võidakse kustutada

Seadus lubab kolm kuud peale aruande esitamise tähtaega seda eiranud ettevõtted äriregistrist kustutada. Kolm kuud täitub 1. oktoobril.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta selgitas, et see ei tähenda, et 1. oktoobril kustutakse kõik aruande esitamata jätnud ettevõtted. Ka Tartu maakohus kinnitas, et paar kuud aruannetega hilinenud ettevõtteid kustutamine ei ähvarda. Kustutamine võib oodata neid firmasid, kellel on tähtaeg juba rohkem üle läinud ning kes on saanud varem kustutamishoiatuse.

Pakosta rõhutas, et kustutada ei saa neid ettevõtteid, kellel on inimeste või maksu- ja tolliameti ees võlgnevused või kelle suhtes on käimas kohtumenetlus.

Pakosta selgitas, et riik on teinud mitu muudatust, et tõhustada aruannete esitamist.

"Muutusi on tehtud mitu, me sellist head ajajoont sealt kokku ei saa. Praeguseks on

ikkagi on selline lähenemine, kus vastutus on rohkem turul endal. Kui on majandusaasta aruanne esitamata, siis riigil on õigus sanktsioone kasutada, aga see pole kohustus. Näiteks võib trahvida või juriidilise isiku kustutada. Aga veel kord – see ei ole kohustus," sõnas Pakosta.

Pakosta ütles, et need ettevõtted, kes aruandeid ei esita, jätavad endast ise ebausaldusväärse mulje ja seega on tähtaegadest kinnipidamine ka nende endi huvides.

"Aruandega hilinemine mõjutab tegelikult selle ettevõtte võimalusi turul või ühiskonnas tegutseda. Kindlasti partneri jaoks, kes mõtleb, kas selle ettevõtte käest midagi osta või selle ettevõttega leping teha. Kui ei ole näha tema majandusaasta aruannet, siis see on väga suur risk. Majandusaasta aruande avalikkus on mõeldud ju selleks, et turul teatakse, kellega tehinguid teha, kellega mitte," lisas Pakosta.