"Mõlemat pidi," vastas Aas ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast" Indrek Kiisleri küsimusele, kas Keskerakond läheb eelarvekõnelustele sooviga kärpida või kulutada. "Kindlasti püüame leida valitsussektoris kokkuhoiukohti," rääkis minister, lisades, et see tähendab pigem avaliku sektori majandamiskulude kärpimist.

Täpsustavale küsimusele, kas järgmise aasta eelarve üldmaht tuleb suurem või väiksem kui 2020. aasta oma, viitas Aas, et Eesti on võtnud umbes kolm miljardit eurot laenu, millest suurem osa on veel kulutamata. "Kriisi kulg näitab, kas ja kuidas seda raha peame kasutama," rääkis ta. Aasa sõnul on avalikul sektoril olemas näiteks valmis projektid, mis saab käiku lasta, et koroonakriisi tõttu raskustesse sattuvat ehitussekotrit aidata.

Minister rõhutas ka, et Eestil on võrreldes näiteks Lääne-Euroopa riikidega läinud koroonakriisis seni suhteliselt hästi. "Aga Euroopa mõjud võivad ikkagi ka meid sundida tegevusi ümber vaatma," lisas ta.

Aas rääkis ka sellest, et kriisi senised kogemused näitavad kätte kulud ja investeeringud, mida saab edasi lükata, kuid samas on toonud välja ka need kulutused, mis tuleb igal juhul ära teha.

Küsimusele, kas uus lisaeelarve on välistatud, vastas Aas: "Tänases olukorras küll lisaeelarvet ei kaaluta, aga kas see nii ka jääb, ei saa kinnitada."

Ettevõtluse toetusmeetmed on laienenud

Rääkides raskustesse sattunud ettevõtetet toetamisest ütles Aas, et riik eelistab esmalt toetada neid laenude või täiendavate garantiide pakkumisega laenu saamiseks, mitte aktsiate ostmise või osaluse suurendamise kaudu. Minister meenutas, et valitsus on osaluste omandamiseks või aktsikapitali suurendamiseks ette näinud 300 miljonit eurot.

Minister rõhutas ka, et valitsus on oma algseid ettevõtluse toetamise meetmeid täpsustanud ning nüüd on laiemal ettevõtete ringil võimalus Kredexi kaudu toetust küsida. Sel põhjusel sai toetust ka Tallinna kesklinnas ehitatav Porto Franco keskus, märkis Aas.

"Meie jaoks on tähtis, et ehitussektoril tööd jätkuks. Mina ei välista ühtegi objekti - kui vastab tingimustele, siis peaks (see toetust - toim.) saama," rääkis Aas. Tema sõnul tuleks esmalt lõpetada pooleliolevad ehitusobjektid, kuna nende poolelijäämine pole hea ei arendajatele ega avalikkusele.

Samuti muudab valitsus näiteks lammutustoetusi, mida algul anti ainult kohalikele omavalitsustele, kuid nüüd plaanitakse seda laiendada ka erasektorile, märkis Aas.